Hea nägemine ei ole iseenesestmõistetav

20.09.2017 Kommentaare ei ole

Noores eas on inimese silmad elu parimas toonuses – silmalihased tugevad ja läätsed selged. Aastatega silmad väsivad ja alates kolmekümnendatest eluaastatest tuleb silmade tervisele rohkem tähelepanu pöörata. Neljakümnendates eluaastates tuleb reeglina lugemiseks prillid appi võtta, mis viiekümnendates vahetatakse tugevamate vastu. Vanusega kasvavad ka silmahaiguste riskid mistõttu peaks igaüks teadma kuidas silmade tervise eest hoolitseda ja haigustest hoiduda.

Kuna silmade tervis sõltub väga paljuski keha tervisest ja eluviisidest, tuleb hoolitseda kogu keha tervise eest. Süüa parasjagu köögivilju nagu näiteks porgrand või brokkoli aga ka mustikaid, milles leidub silmadele kasulikke aineid. Ka kõik teised puu- ja juurviljad on kasulikud nii silmadele kui kogu kehale. Kui inimene on füüsiliselt terve, on ka silmadega reeglina vähem probleeme.

Erinevate silmahädade võimalikult varaseks märkamiseks tuleb silmi arsti juures vähemalt iga kahe aasta järel kontrollida. Samuti tuleks kõikidesse muutustesse silmade tervises tõsiselt suhtuda ja asjatundjatega viivitamatult nõu pidada. Kui silmaarsti juurde on järjekorrad, siis lihtsamate probleemide korral annavad kiirelt nõu apteekrid, kes teavad näiteks aastaaegadest ja elustiilist tulenevatele probleemidele kiireid lahendusi või suunavad tõsisemate kaebuste korral silmaarsti konsultatsioonile.

Kevadeti on sagedasemaid kaebusi silmade sügelus, punetus ja pisarate vool, mis enamasti viitab õietolmu allergiale. Kui tegemist on kergemate vaevustega, aitavad olukorda leevendada erinevad silmatilgad, mille saab hankida apteegist. Tõsisemate probleemide korral ei tohiks kõhelda silmaarsti või allergoloogiga konsulteerida.

Teine sage probleem, mis ilmneb samuti kevadeti ja rohkem vabas õhus viibimisega on erinevate võõrkehade nagu õhus lendlev puru või mustuse silma sattumine, mis ei ole küll ohtlik, kuid äärmiselt ebameeldiv. Sellistel puhkudel ei ole tarvis erakorralise meditsiini kabineti ukse taha rutata, vaid probleemi saab edukalt ka koduste vahenditega lahendada.

Kindlasti tuleks hoiduda silma hõõrumisest, et vältida sarvkesta kahjustust. Kui ei ole kannatust oodata mustuse loomulikku silmast välja uhumist, tuleks mustuse väljaloputamist kasutada puhast vett. Hea kui selleks puhuks oleks koduses apteegis olemas vajalik väike anum, millega vett täpselt suunata.

Kindlasti tuleks kevadel üle vaadata ka päikseprillid, sest ere valgus ja tuul ei ole kindlasti silmale kasulikud. Näiteks ühe tõsisema silmahaiguse kae varast tekkimist mõjutab otseselt rohke kokkupuude UV-kiirgusega, mille vastu aitavad kvaliteetsed päikseprillid, mis pakuvad tõhusat kaitset. Nagu kõigi asjadega elus tuleb säilitada mõõdukus, kehtib see ka päikseprillide kandmise kohta, sest silmad vajavad mingil määral UV-kiirgust ja liigne päikseprillide kandmine võib nõrgendada loomulikku kohastumisvõimet, mille tõttu muutuvad silmad valgustundlikuks.

Kokkuvõttes saab igaüks meist aru, et silmad on meile elus hakkama saamiseks üliolulised, kuid sellest hoolimata juhtub, et võtame head nägemist iseenesestmõistetavalt. Vältimaks hilisemaid tõsiseid probleeme, mida ei ole võimalik enam tagasi keerata, soovitame vähese alkoholi ja nikotiiniga tervislikke eluviise, normaalset uneaega ja silmade kaitsmist väliste tegurite eest nagu kuiv õhk, tolm, tuul ja ere valgus, mis koormavad silma.

Silmade kuivust ei tohi tähelepanuta jätta

Kuivade silmade probleem kaasneb elustiili, vanuse ja ravimitega või on põhjuseks hoopis ümbritsev keskkond – kuiv õhk, intensiivne ekraani jälgimine, ere valgus, külm tuul. Olenemata silma kuivamise põhjustest tuleks sügelevate ja kuivade silmade puhul tõsisemate kahjustuste vältimiseks küsida abi apteekrilt, kes aitab teha õige valiku erinevatest käsimüügi silmatilkadest ja salvidest.
Lisaks sümptomite ravile tuleb teha muudatusi ka igapäevastes harjumustes ja sellega loodetavasti probleemide põhjus kõrvaldada.

  • Söö toiduaineid, mis sisaldavad oomega-3 rasvhappeid (kala, pähklid, taimeõlid) ja A-vitamiini (maks, porgand ja brokoli).
  • Kehva ventilatsiooniga kaugköetavates ruumides tuleks toa või kontoriõhku niisutada. Kuiv keskkond kuivatab ka silmi.
  • Kasuta profülaktiliselt kunstpisaraid, mis aitavad silma niiskustaseme õigena hoida. Kunstpisaraid valides tuleks eelistada säilitusaineteta kunstipisaraid.
  • Kuivade silmade põhjuseks võivad olla ka ravimid. Pea nõu arstiga, kas mõni kasutatavatest ravimistest võib põhjustada silmade kuivamist.
  • Puhka arvutist sest ekraan kurnab silmi. Arvuti tagant võiks igas tunnis viieks minutiks püsti tõusta ja silmi pilgutada. See aitab silmi niisutada.

BENU apteegis aitab kuiva silma testi ja silmarõhu mõõtmist läbi viia laialdaste kogemustega optometrist. Vaata lähemalt benu.ee/teenused/!

Tagasi |
Jaga

Kommentaari (0)

Kommentaari lisamiseks logi sisse Facebooki kaudu

Facebook pase

Populaarsed artiklidVaata kõiki