Kui elukaaslaseks allergia või toidutalumatus…

15.10.2017 Kommentaare ei ole

Toiduallergiatega on enamasti kimpus väikelapsed, kuid mõni lapsepõlves alanud allergia ei lähegi üle ning sellega tuleb lihtsalt koos elama õppida.

Kaire (39) on allergiline mee suhtes. Nalja sellega ei ole, sest kui Kaire satub sööma kasvõi suutäie mett, tabab teda paistetus ja hingeldus. See tekib sisuliselt kohe pärast mee söömist. Kaire on mee söömisest eemale hoidunud juba paarkümmend aastat, kuid mälestus sellest, kuidas pärast meega pannkookide söömist nägu täiskuuks paistetas ning hingamine raskeks muutus, püsib hoiatavalt meeles. Igaks juhuks on Kairel alati allergiarohud kaasas.

„Mee mittesöömine võib tunduda väga lihtne – sa lihtsalt ei lähe meepurgi ligi. Samas olen harjunud alati väljas süües üle küsima, et ega toit ei sisalda mett, sest seda võib tõepoolest leida kõige ootamatumates kohtades – näiteks hautatud hapukapsastes, kastmetes, liha glasuurides, ka salatites. Nii mõnigi kord on selgunud, et pealtnäha ohutu toit sisaldab tegelikult ka mett,“ räägib Kaire. Ettevaatlik tuleb tal olla ka apteegis – on palju ravimeid, mille koostisosaks on mesi. Näiteks leidub seda kurgupritsides. „Allergia eeldab seda, et kogu aeg tuleb kontrollida, kas antud toode ei sisalda mett.“

Kusjuures mesi mõjub Kairele ka välispidiselt – kord kasutas Kaire kogemata spordiklubis kehakoorijat, mis sisaldas mett ning selle kasutamise järel muutus tema nahk karedaks.

Mesi ongi üks neist toiduainetest, mis paljudel inimestel kaebusi tekitab, kusjuures sageli on põhjuseks just mees leiduv õietolm.

Toiduallergia on rohkem väikelaste mure

Ida-Tallinna Keskhaigla ja arstikeskus Confido allergoloog-immunoloog Krista Ress ütleb, et tihti peetakse igasuguseid toiduga seotud kaebusi allergianähtudeks, kuid tegelikult on tegemist hoopis talumatusega. „Täiskasvanutel esineb tõelist toiduallergiat suhteliselt harva. Enamasti on tegemist igasuguste muude toidust tingitud reaktsioonidega. Tõelise allergia korral piisab kaebuste tekkeks väga väikesest toidu kogusest (mõnikord ka lihtsalt huulte puudutusest), allergiakaebused tekivad iga kord antud toiduga kokkupuutel ja see võib anda ka eluohtliku reaktsiooni,“ selgitab ta.

Sagedamini vaevavad toiduallergiad väikelapsi ning enamasti kasvatakse neist vanuse suurenedes välja. Imikueas põhjustavad enam allergiat piim, muna ja nisu. Väikelaste toiduallergia taandub enamasti koolieaks.

Toidutalumatuse korral tekivad reaktsioonid aeglasemalt, enamasti suurema toidukoguse söömisel ja need pole tavaliselt eluohtlikud. Kõige sagedasemaks toidutalumatuse näiteks on piimasuhkru- ehk laktoositalumatus, mille korral võib tekkida ebamugavustunne kõhus, rohked gaasid, kõhulahtisus. Sageli saavad inimesed tarbida hapendatud piimatooteid, nagu näiteks jogurt ja keefir. „Seevastu piimaallergia korral tekivad reaktsioonid piimavalgu suhtes ning vaevused tekivad enamasti kõigi piimatooteid sisaldavate toitude söömisel – lisaks seedetrakti kaebustele võivad tekkida ka nahalööbed, õhupuudus, allergiline šokk,“ selgitab doktor.

Täiskasvanute laktoositalumatus on pärilik omadus, mis erineb rahvuseti ning sõltub muu hulgas inimeste toitumisharjumustest ja -traditsioonidest. Vanemaealistel esineb laktoositalumatust sagedamini kui noortel. Laktoositalumatus pole alati täielik ja paljudel juhtudel saab inimene süüa vähese laktoosisisaldusega toitu.

Toidutalumatust saab ka ise testida

Diagnoosida saab seda katse-eksituse meetodil ka ise. Kristi (46) panigi endale laktoositalumatuse diagnoosi just nii. Nimelt märkas ta, et umbes tund pärast piimatoodete tarbimist algavad tal alati iiveldushood ja väga häirivad gaasid ning kõht kipub lahti olema.

„Alguses arvasin, et ma ei tohi piimatooteid süüa ja jätsin kõik piimatooted oma menüüst välja. Tegelikult leidub laktoosi aga ka paljudes muudes toodetes, mis pole üldse piimatooted. Õnneks on olemas ka laktoosivabad asendustooted, tuleb vaid natuke etikettide uurimisega vaeva näha. Ja tõsi, nad on oluliselt kallimad tavatoodetest,“ ütleb Kristi. Ta lubab endale siiski mõnikord väikse patu, näiteks ei suuda ära öelda heast sünnipäevakoogist. „Ega see karistuseta ei jää, sest umbes tunni pärast hakkab mu kõhus toimuma selline möll, et seltskonda ma enam ei sobi. Kui ma aga hoidun laktoosist, siis tunnen ennast kergelt ja energiat on väga palju.“

Toidutalumatuse tekitajateks võivad olla ka toidud, mis sisaldavad rohkelt biogeenseid amiine, nagu näiteks histamiin ja türamiin. Lihtsalt öeldes maasikad ja igasugused maiustused ning tsitruselised. Kõige sagedamini on toidutalumatuse reaktsioonide põhjustajateks erinevad tsitruselised (näiteks apelsin, mandariin, sidrun, laim), viinamarjad, tomat, paprika, banaan, šokolaad, salaami ja suitsuvorstid, hallitusjuust, alkohoolsed joogid, hapukapsad ja kalakonservid (eriti tuunikala).

Tagasi |
Jaga

Kommentaari (0)

Kommentaari lisamiseks logi sisse Facebooki kaudu

Facebook pase

Populaarsed artiklidVaata kõiki