Puust ja punaseks: mis kaitset pakuvad erinevad maskid?

23.04.2020 Kommentaare ei ole

Kaitsemaskide kasutamise kohta levib palju infot, mis on kohati vastukäiv ja segadusttekitav. Benu Pargi apteegi farmatseut Lauri Baar selgitab, millised on erinevat tüüpi maskid ja kuidas tuleks neid õigesti kasutada, et kasu asemel endale mitte kahju teha. 

Apteekri sõnul küsivad apteegikülastajad tihti erinevate maskide tüüpide ja nende kaitsevõime kohta, kuna müügil on mitut erinevat tüüpi maske – madalama kaitsevõimega nn tolmumaskidest kuni meditsiiniliste maskideni. “Tavakasutuse jaoks tagavad apteegis müügil olevatest maskidest kõrgeima kaitse kolmekihilised kaitsemaskid, mis suudavad filtreerida vähemalt 98% õhus levivatest osakestest ja mille on Terviseamet kandnud meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse,” selgitab Baar ning lisab, et neid on praegu saadaval kõikides Benu apteekides üle Eesti.

“Samuti on müügil mõnevõrra madalama kaitsetasemega maskid, võimaldades igaühel teha endale sobilik valik. Need ei sobi küll kasutamiseks haiglates, ent tavainimestele avalikes kohtades, kus otsest lähikokkupuudet nakatunuga ei ole, pakub mask kaitset,” räägib Baar.

Ta sõnul tuleks meditsiiniseadmena registreeritud maskide peal otsida märget BFE, mis näitab bakterite filtreerimise efektiivsust ehk mitut protsenti õhus leiduvatest osakestest mask suudab kinni pidada. Respiraator tüüpi kaitsemaskide puhul on kasutusel liigitus FFP, mis jagab maskid kolme kategooriasse, millest FFP3 tase on kõige kõrgem. “Nn tolmumaskideks kutsutakse FFP1 tüüpi maski. Need maskid suudavad kinni hoida kuni 80% õhus leiduvatest osakestest ning kaitsta kandjat kui näiteks viiruseosake on süljepiisa või tolmuosakese küljes,” selgitab Baar.

Vaid õige kasutus tagab kaitse

Apteeker rõhutab, et kaitset pakub mask vaid siis, kui seda õigesti kasutada. “Enne maski pakendist väljavõtmist tuleks esmalt pesta või desinfitseerida käed ja alles seejärel mask näole asetada nii, et nii suu kui ka nina oleksid kaetud. Maski ninapealne vormitav osa tuleb fikseerida vastu nina,” räägib Baar.

Ta sõnul võib erinevate maskide kasutusaeg kõikuda 2 tunnist 10 tunnini. “Valdava enamuse kaitsemaskide puhul on soovituslik kasutusaeg keskmiselt kolm tundi, ent täpne aeg tuleks alati pakendilt välja selgitada,” rõhutab Baar. Samuti tuleb maski vahetada, kui selle sisemusse või välispinnale satuvad pritsmed (nt köhimise või aevastamise korral) või kui saadakse kokku haigete ja seejärel riskirühma kuuluvate inimestega.

“Maski eemaldades tuleb võimalusel kinni võtta vaid kinnitusaasadest, et vältida kokkupuudet maski pinnaga, millel võivad olla viiruseosakesed. Kasutatud mask tuleb visata ära eelistatavalt suletavasse prügikasti, et vältida nakkuse edasikandumise võimalust. Seejärel tuleb kindlasti puhastada käed, kuna nendele võib olla sattunud haigustekitajad,” selgitab Baar. “Maskid on üldjuhul mõeldud ühekordseks kasutamiseks, kuna desinfintseerimine kahjustab nende materjali, mistõttu nende võime haigustekitajaid filtreerida väheneb.“

Sagedasemad vead, mida inimesed kipuvad maske kandes tegema, on Baari sõnul nina katmata jätmine, maski lõua alla tõmbamine ning maski eemaldamine nt telefoniga rääkimiseks ja seejärel mustade kätega maski tagasi panemine. “Üldreegel on, et maski ei tohiks kandmise ajal ära võtta ega puudutada,” räägib Baar. “Ja mis on samuti oluline – maski kandes tuleb jälgida oma enesetunnet – mask ei tohiks tekitada õhupuudust ega panna hingeldama.”

Tagasi |
Jaga

Kommentaari (0)

Kommentaari lisamiseks logi sisse Facebooki kaudu

Facebook pase

Populaarsed artiklidVaata kõiki