Salakavalaid veenilaiendeid tuleb osata ennetada

20.09.2017 Kommentaare ei ole

Venilaiendite kohta levib arusaamine, et mida suurem ja nähtavam, seda rohkem valutab. Tegelikkuses võivad sisemised ja silmaga mittenähtavad veenid rohkemgi valu ja kaebusi tekitada ning on isegi ohtlikumad. Tähelepanu tuleb pöörata aga mõlemale ja varakult ennetamisega tegelema hakata.

Veenilaiendite tekkimise põhjus ei ole lõpuni selge, aga oma osa on nii pärilikkusel, liigsel kehakaalul ja pikaajalisel püstisel tööasendil kui ka istuval tööl ja jalgade sundasendil. Veenilaiendite tekkimist üldjuhul vältida ei saa, kui pärilikkus või elustiil neid soodustavad.

Eelsoodumuse või riskifaktori olemasolul võivad veenilaiendid tekkida juba peale kahekümnendaid eluaastaid. Erinevatele uuringutele tuginedes on alla 30-aastaste seas veenilaiendeid kuni kuuendikul ja üle 60-aastaste hulgas juba rohkem kui pooltel inimestest. Veenilaiendid on salakaval haigus, mis ei anna päris pikalt tunda muudmoodi kui jalgade väsimuse ja tursega päeva lõpuks, millest raskema töö puhul ei oskagi haigust kahtlustada.

Enam vaevab veenilaiendite probleem naisi, kuna naistel on õhemad veeniseinad, kuid müüt, et meestel veenilaiendeid ei esine on kindlasti vale. Riskifaktorid nagu suitsetamine, ülekaal on sagedasemad just meeste seas. Eriti tõsiselt peaksid veenilaiendite teemasse suhtuma näiteks pikamaa-autojuhid, kellel on sundasendi tõttu kõrge haiguse risk.

Silmale nähtavat veenide “ämblikuvõrku”, mille moodustavad peenikesed sinised veresooned, mis muutuvad läbi naha nähtavaks ei tohi segi ajada veenilaiendiga. Niiöelda ämblikuvõrk on tavaliselt ohutu, kuid võib olla esimeseks märgiks vereringehäiretest ning veenilaiendite tekkest. Sellisel juhul võiks profülaktika mõttes mõelda kehalise aktiivsuse tõstmisele ja alustada võimlemise ja regulaarse liikumisega. Istuva töö tegijatele on erinevaid harjutusi, näiteks varvaste tõstmine kui kannad on maas, mis parandab vereringet ja paneb vere jalgadest taas ülespoole liikuma. Samuti võib kanda apteegist leitavaid tugisukki ilma eriliste eelnevate vaevusteta.

Haiguse puhul ei tohiks seda kindlasti jätta tähelepanuta sest ilma professionaalse abita probleem süveneb. Kui jalgades on tunda valu ja turset, mis on peamise haigusega kaasnev sümptom, aitavad erinevad geelid, mis paraku ei aita leevendada haiguse raskust või veresoonte nähtavust. Veenilaiendite ükskõik millises staadiumis, tuleks igapäevaselt kanda tugisukkasid või -sukkpükse, mida aitab vastavalt eale ja jala iseärasusele välja valida samuti apteeker.

Peale apteekriga nõu pidamist võiks kodusesse apteeki soetada antioksüdantse toimega veresoonte seinu tugevdavad ravimeid või toidulisandeid, mis eelkõige leevendavad valu ja turset, kuid nähtavaid väljaulatuvaid veresooni ega kapillaarvõrgustikku naha alt tabletid ei eemalda.

Veenilaiendite puhul tuleb arvestada, et tegemist on haigusega, mille diagnoosimisel tuleb sellega koos elama õppida. Päriselt välja ravida ei olegi seda võimalik. Haiguse puhul tuleks läbida teenusena lihtsasti kättesaadav veresoonte diagnostika, mille järel selgub kas probleem on veresoone seintes või hoopis klappides ning aitab määrata igale inimesele õige rõhuga sukad.

Kui haigus vajab arstide sekkumist, siis kergemate vormide puhul kasutatakse raviks süste, raskematel juhtumitel eemaldatakse laiend kirurgiliselt, et vältida tuelvikus halvasti paranevaid haavandeid. Aga isegi kirurgia ei lahenda probleemi terveks eluks sest vahel tuleb operatsiooni aastate pärast korrata, mistõttu on eriti oluline haiguse kõigis staadiumites tervislikud eluviisid ja ennetavate vahendite ning ravimite regulaarne kasutamine.

Seni kuni haigust ei ole veel avastatud on parim viis veenilaiendeid ennetada regulaarse treeninguga. Mida rohkem liikuda ja tervislikult toituda, seda parem. Vereringet ergutavad hästi näiteks ujumine ja treppidest käimine. Kasulikud harjutus on varvastele tõusmine, mida saab, muide, teha kõikjal.

Tagasi |
Jaga

Kommentaari (0)

Kommentaari lisamiseks logi sisse Facebooki kaudu

Facebook pase

Populaarsed artiklidVaata kõiki