Suur valuvaigistite meelespea: apteeker selgitab, kuidas valu õigesti leevendada
Kõige lihtsam, ohutum ja mugavam viis valuvaigistite tarvitamiseks on suukaudne valuravi.
17.06.2018
17.06.2018
Olgu tegu puhkereisiga kodumaal, välisriigis matkamise või linnapuhkusega, on tark ettenägelikult planeerida ka reisile kaasavõetavad ravimid. Benu apteegi farmatseut Reet Laisaar toob välja nimekirja kõige olulisemast, mida reisiapteek peaks sisaldama ja selgitab, millistel puhkudel tuleb tooteid tarvitada.
Reisiapteeki pakkima asudes on isiklike vajaduste kõrval oluline arvestada ka välismaale reisides sealset kliimat ning seda, millist meditsiinilist abi kohalik riik häda korral pakub.
Oma kaasaskantavasse reisiapteeki varu järgmised apteegitooted:
Palavikualandaja ja valuvaigisti peaks kindlasti kaasas olema, sest peavalu võib tekkida nii vähesest vee tarbimisest, kuumusest kui ka liigsest alkoholi tarbimisest. Erinevad temperatuurikõikumised võivad kaasa tuua ka külmetuse. Tugevama valu puhul on soovitav kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni. Kergesti külmetujatel peaksid reisil kaasas olema ka nohu- ja köharavimid.
Traumade korral, tuleb meeles pidada, et paraneb ainult puhas haav. Reisile sobib kaasa spetsiaalne haavaloputuslahus, mida võib otse haavale pritsida. Suurt haava ei peaks lahtiselt hoidma ega laskma haavale peale tekkida koorikul. Sellisel juhul on haava paranemine vaevalisem ja suur tõenäolisus armkoe tekkeks. Haav tuleb katta paraja suurusega plaastriga ja seda vahetada iga päev. Veekindlad hüdrogeel- ja silikoonplaastrid võivad haaval püsida kuni nädal.
Nihestuse või venituse puhul sobib külmakott ja valu leevendav geel. Viga saanud piirkond on soovitav paariks päevaks kinni siduda elastiksidemega, mis aitab vigastusel kiiremini paraneda.
Põletused on õnnetused, mis võivad juhtuda lõket tehes või toidu grillimisel, aga ka liigsest päikesest. Põletuse esmaabi on spetsiaalse veepõhise ja teepuuõli sisaldava geeli kasutamine. Põletuse jahutamiseks ei sobi kindlasti külmasprei või külmageel, kuna need takistavad sügavamatest kihtidest kuumuse äraandmist. Põletuse abivahendid peaksid kuuluma kindlasti igasse reisiapteeki, kui reisil viibivad ka lapsed. Paraku just lastega juhtub õnnetusi kõige sagedamini, sest suures mängutuhinas kipuvad ettevaatlikkuse manitsused ununema.
Harjumatu toitumine võib põhjustada erinevaid kõhuhädasid – puhitust, kõhulahtisust või -kinnisust, kõrvetisi ja maovalusid. Kõhulahtisuse vastu sobivad söetabletid või loperamiidi sisaldavad tabletid ja kapslid. Võimalike kõhuhädade ennetamiseks on soovitatav hakata juba nädal enne reisi manustama probiootikume ja tarvitamist tuleks jätkata reisil olles. Piimhappebakterid aitavad tasakaalustada meie seedekulgla normaalset mikrofloorat ja takistavad haigusttekitavate ehk nn „halbade“ bakterite vohamist.
Miks võiks vaja minna reisil allergiatablette? Allergiatabletid võiksid kaasa pakitud olla ka neil, kes pole varem allergiaga kimpus olnud. Allergiahoo võib saada tundmatutest toiduainetest, olmekeemiast, putukahammustusest, ühekordsetest linadest või kasvõi hotellide põrandakattematerjalist. Naha sügamine ja kratsimine põhjustab veel tugevamaid reaktsioone ja intensiivsemat sügelemist ning võib lõppeda päris ebameeldivalt kaua kestva nahapõletikuga. Kui olete soojamaareisil ja saate seal olles ägeda nohu näiteks kliimaseadmetest, kuluvad ära samuti allergiatabletid, mis pisut leevendavad turset ninalimaskestal.
Meresoolalahus nina loputamiseks on ka hea abivahend nii äkiliselt alanud viirusliku nohu vastu kui ka taimede õitsemist põhjustatud heinanohu korral. Erinevad ninaspreid on tõhusad abimehed puhastamaks ninakäikusid viirustest ja allergeenidest.
Samuti peaks reisikotti kuuluma puugi- ja sääsetõrjepihusti ning sääsehammustust leevendavad vahendid. Operatiivseks puugi eemaldamiseks on suureks abiks puugieemalduspintsetid või -tangid.
Kindlasti peaksid reisil kaasas olema ka päikesepõletust ennetavad ja leevendavad vahendid. Ükskõik kas sõita soojale maale või mägedesse suusatama, vähemalt 30 UV-faktoriga päikesekreem võiks kaasas olla. Kindlasti peaks lastele mõeldes eelistama kõrgeima kaitsefaktoriga päikesekreemi ja kasutama ka päevitusjärgset kreemi.
Enne riskirohkematesse kohtadesse reisimist tasub kindlasti käia 4–6 nädalat varem perearsti konsultatsioonil. Perearst või meditsiiniõde oskab nõu anda ka selles kohta, millised vaktsiinid on ühte või teise piirkonda reisides kohustuslikud.
