Sinivetikate mürgistuse korral tulevad appi aktiivsöetabletid
Soojad ilmad kutsuvad kohalike veekogude äärde suplema. Samas tuleb silmas pidada, et veekogus võib olla vohama löönud sinivetikas, mille kõrgaeg on just juulis ja augustis. Kuna Eesti on tänavuses Euroopa suplusvee kvaliteedi raportis viimasel kohal, tasub teada, kuidas käituda, kui on olnud kokkupuude sinivetikate või enterokokkidega.
Kokkupuude ohtliku sinivetikaga võib esile kutsuda mitmesuguseid reaktsioone. „Sinivetika toksiinidel esineb kolme tüüpi toksilisust: närvi-, maksa- ja nahatoksilisus,“ räägib Benu apteegi proviisor Margot Lehari. „Kõik reaktsioonid sõltuvad sinivetika kogusest vees, ja ka sellest, kui pikk on kokkupuuteperiood.“
Kokkupuude sinivetikaga võib väga kiiresti ilmseks saada, sest apteekri sõnul võivad sümptomid tekkida juba 15 minutit pärast suplust. Lemmikloomadel avalduvad sümptomid veel kiiremini ja tugevamalt, kaasneb ka süljevool.
Nahale sattudes võivad sinivetikad põhjustada punetust, sügelust, löövet või ville. Saastunud vee allaneelamine võib kaasa tuua tugevat kõhuvalu, oksendamist ja kõhulahtisust. Hiljem võib ilmneda närvisüsteemi puudutavaid sümptomeid ehk väsimust, peavalu ja isegi lihasvärinaid. Apteeker rõhutab, et supluskoha veekvaliteeti on väga oluline enne väljasõitu kontrollida, sest saastunud vesi mõjutab enim nõrgema immuunsusega inimesi, nagu näiteks eakaid ja väikelapsi.
Teiseks kurjajuureks võivad osutuda enterokokid, mis muidu elutsevad põhiliselt inimese jäme- ja pärasooles, kus täidavad organismile olulist ülesannet. Lehari sõnul võib probleem ilmneda siis, kui enterokokid satuvad teistesse organitesse, kus neid ei peaks olema, näiteks kuse- või hingamisteedesse.
„Kui enterokokke on suplusvees liiga palju, võivad need kaasa tuua vaevusi seedesüsteemis, põhjustades iiveldust, kõhuvalu, oksendamist ja kõhulahtisust,“ selgitab proviisor. Ta lisab, et ägeda juhtumi korral võib enterokokkidest saastunud vesi põhjustada ka palavikku ja põiepõletikku. Lehari toonitab, et samal põhjusel peaks vältima lahtiste haavadega ujumist, sest enterokokid võivad tekitada põletikku.
Mida teha, kui on kokkupuude saastunud veega?
Enterokokkidest põhjustatud põiepõletikuga võitlus tähendab nende eemaldamist kuseteedest. Seda on võimalik teha looduslikul viisil. „Põiepõletikke aitavad ennetada ja ravida erinevad suureviljalise jõhvika ekstrakti sisaldavad preparaadid,“ sõnab kogenud proviisor. Ta lisab, et ka rohke puhta vee või taimeteede joomine aitab kuseteedest enterokokke nö välja pesta. Sinivetikate mürgistuse leevendamiseks soovitab apteeker aktiivsöetablette, mis aitavad siduda seedetraktis olevaid mürkaineid ja vähendada nende imendumist organismi.
Apteeker selgitab, et pärast ujumist on väga oluline kõrvast vesi välja saada, sest nagu põiepõletik, on ka suvine kõrvapõletik seostatav suplusvee kehva kvaliteediga, milles võib esineda liiga suur arv mikroorganisme. Ta lisab, et apteekides on saadaval steriilne kõrvasprei, mis on abiks kõrvade igapäevase hügieeniga.
Proviisor Lehari sõnul on pärast saastunud veega kokkupuudet esmatähtis end vee ja seebiga puhtaks pesta. „Kindlasti tuleks pöörata erilist tähelepanu limaskestadele,“ toonitab ta. „Lisaks on oluline desinfitseerida kõik väikesed haavad või kriimustused ning juua rohkelt vett.“
Kui peaks aga juhtuma, et näiteks väikelaps neelab kogemata alla saastunud vett, on lahenduseks drastilisemad meetmed. „Terviseameti juhiste kohaselt tasuks proovida koheselt saastunud vett välja oksendada või manustada aktiivsütt,“ selgitab proviisor.
Rannailma nautimiseks on oluline kontrollida suplusvee kvaliteeti ning võtta kaasa päikesekaitsevahend, peakate ja piisav kogus puhast joogivett. Tihtipeale reedab sinivetikate olemasolu vees ka rannaliival veepiiril olev sinakasroheline kiht.
