Mis on tinktuurid ja kuidas nendega ümber käia?

Tinktuuride ajalugu ulatub Antiik-Kreekasse. Need tõhusad abivahendid pole aga kuhugi kadunud ning turgutavad inimeste tervist ka tänapäeval. Mis need on, mille tarbeks ja kuidas neid kasutatakse, selgitab apteeker.

Tinktuurid on enamasti alkohollahused, mille toime on profülaktiline ning tervist toetav. Nendes kasutatakse valdavalt kuivatatud taimeosi, taruvaiku ning harvematel juhtudel isegi loomseid saadusi.

Kuid miks on neid tarvis just alkohollahuses säilitada? „Tinktuurides säilivad kasulikud ained aastaid ning ühtlasi on neid mugavam tarbida kui taimeteesid,“ selgitab Benu Elva Tervisekeskuse apteegi proviisor Marget Raukas.

Eristatakse sees-ja välispidise toimega tinktuure. „Haavahoolduses on tuntud saialille- ja taruvaigutinktuurid ning veresoonte- ja liigestevaevuste korral hobukastani-sireliõite tinktuur,“ nimetab apteeker populaarsemaid toidulisandeid. Mõningaid tinktuure kasutatakse ka haavasalvides või ninatilkades antiseptilise ning põletikuvastase toime saamiseks.

Tinktuurid Benu apteekides:

• LIVSANE SÜDAMETILGAD – Veiste-südamerohu ürt aitab toetada normaalset närvisüsteemi tööd, südame-vereringe funktsiooni ning head enesetunnet menstruatsioonitsükli ajal ja enne seda.
• LIVSANE VIIRPUUTINKTUUR – Viirpuu aitab kaasa südame-veresoonkonna süsteemi normaalsele talitlusele.
• LIVSANE PALDERJANITINKTUUR – Toetab närvisüsteemi normaalset toimimist.
• LIVSANE HEA UNE TILGAD – Piparmünt toetab lõõgastumist, aitab soodustada und ja säilitada loomulikku unetsüklit. Humalal on rahustav mõju ning see soodustab kvaliteetset und.

Tinktuuride ABC

Olgugi et tinktuurid on käsimüügis, peaks enne toidulisandi soetamist konsulteerima apteekri või arstiga. „Tinktuuride alkoholisisaldus on vähemalt 20%. Seetõttu ei sobi tinktuurid maksaprobleemide korral, väikelastele ega imetavatele emadele ega rasedatele,“ hoiatab kogenud proviisor.

„Mõnikord võib esineda ka talumatust mõne konkreetse taime suhtes. Ja kui on allergia mesilastoodete vastu, peaks välistama taruvaigutinktuuri sisaldavad preparaadid,“ lisab ta. Tinktuuride ja retseptiravimite koostarvitamisel peaksid eriti ettevaatlikud olema inimesed, kes kasutavad krambivastaseid, verd vedeldavaid või närvisüsteemi mõjutavaid ravimeid, samuti diabeetikud. Kõrvaltoimena võib esineda naha- või maoärritust, iiveldust, pearinglust ja unisust.

Tinktuurid kannatavad kuni 50-kraadist kuumust, kuid apteeker soovitab neid hoiustada toatemperatuuril ning eemal päikesevalgusest.

„Tinktuure määratletakse enamasti toidulisandina või taimse ravimina ja neid kasutatakse kergemate tervisehädade korral. Tegu on loodusliku preparaadiga ning need ei oma piisavat toimet ägedate põletike korral, samas taimne preparaat ei ole alati riskivaba,“ võtab Raukas oma jutu kokku.