Huvitav teada: miks soovitatakse haigena tarvitada just C-vitamiini?

Vitamiinidel on meie organismis mängida väga oluline roll ning ka C-vitamiin pole siinkohal erandiks. Ent milleks seda organismil päriselt vaja läheb, selgitab BENU apteegi proviisor Margot Lehari.

Vajalik kollageeni sünteesimiseks

Lehari sõnul on C-vitamiini vaja väga paljudeks protsessideks organismis, sealhulgas näiteks raua imendumise stimuleerimiseks või serotoniini ja adrenaliini sünteesiks. “Ta on inimkeha tähtsaim vabade radikaalide püüdja vesikeskkonnas ehk nii veres kui ka rakkudes,” ütles ta.

“C-vitamiin kaitseb erinevaid vitamiine oksüdeerumise eest ning pärsib ka nitrosamiinide teket soolestikus, mis on omakorda seotud rasvase ja töödeldud toidu söömisega, lihas ja kalas kasutatavate säilitusainete nitritite liigse tarvitamisega,” selgitas ta.

Ent C-vitamiin on vajalik ka kollageeni sünteesimiseks. “Kollageen on levinuim ehitusvalk organismis, mida leidub kõikides kudedes ja organites,” rääkis Lehari. “Kaaluliselt on seda kõige rohkem inimorganismi suurimas organis ehk nahas (pärisnahas ehk dermises). Kollageen parandab seal kudede traumasid ja hoiab meie naha pringimana,” sõnas Lehari.

Kolm peamist põhjust

Sageli räägitakse C-vitamiini vajalikkusest just siis, kui inimene on parasjagu haigestunud. Lehari kinnitas, et C-vitamiin mõjutab otseselt ka inimese immuunsust, ent põhjuseid, miks just C-vitamiini tarvitada tasuks, on õigupoolest mitu.

“Valgetes verelibledes ehk neutrofiilides leidub C-vitamiini kontsentreeritud kujul. Neutrofiilid on fagotsütoosse toimega rakud, mis aitavad inimorganismist baktereid ja põletikukoldeid eemaldada,” nimetas ta ühe põhjuse.

Samuti suureneb tema sõnul just palaviku korral inimese organismi vajadus C-vitamiini järele. “Kolmandaks võivad palavikualandavad ravimid nagu paratsetamool või aspiriin vähendada veres ja rakkudes C-vitamiini taset,” põhjendas ta.

Millistes toiduainetes C-vitamiini kõige rohkem leidub?

C-vitamiini leidub Lehari sõnul kõige rohkem värsketes köögi- ja puuviljades ning marjades, sealhulgas näiteks paprikas, brokkolis, tomatites, petersellis, mustsõstardes ja hapukirssides. 

Kuumutades ja pikalt õhu käes seistes hakkab C-vitamiin aga lagunema. “Seda tuleb arvesse võtta, kui müügil on välismaised köögiviljad ja marjad, mis on kaugelt toodud ja enne poelettidele jõudmist ladudes seisnud. Nendes on vitamiini hulk oluliselt vähenenud,” märkis Lehari.

Kuidas C-vitamiini tarvitada?

Igapäevane C-vitamiini vajadus sõltub proviisori sõnul eelkõige inimese eluviisist ja tervislikust seisundist. “Tervel inimesel on reeglina vajadus umbes 60–100 mg ööpäevas. Naistel suureneb C-vitamiini vajadus näiteks menstruatsiooni ajal,” sõnas ta.

Kaks korda rohkem peaksid C-vitamiini tarvitama suitsetajad, alkoholi liigtarvitajad, inimesed, kes läbivad sageli antibiootikumikuure, aga ka suurtes kogustes vee tarbijad.

“Kõige olulisem on mitte ületada annust 1000 mg päevas. See on täielik maksimum ning sel juhul imendub umbes 650 mg. Kui aga manustada 5000 mg, siis imendub sellest ainult umbes 750 mg,” selgitas ta.

Enamasti on sobilikumad siiski mõõdukad annused ehk 100–200 mg kuni 500 mg päevas. “Üle 1000 mg päevas pole kindlasti mõistlik tarbida. Liigne C-vitamiin nii soolestikus kui ka juba vereringesse jõudnuna teeb kõhu lahti või põhjustab oksendamist ning võib pikemal tarvitamisel tekitada neerukive,” rääkis Lehari.

Apteegis on valida askorbiinhappe vormis tablettide või kapslite vahel – neid leidub proviisori sõnul nii magustatud kui ka hapul kujul. “See tavaline happevorm ei sobi, kui inimesel on maohaavandid, kõrvetised või refluks,” lisas ta.

Maoprobleemidega inimestel soovitas proviisor tarvitada L-askorbaati ehk soolakujul C-vitamiini. “See on neutraalne maosõbralik vorm ning sobib tundliku maoga ja ülihappesusega inimestele. Liposoomne ehk vedelal kujul C-vitamiin on omakorda rasvlahustuv vorm ning väga hea imenduvusega,” sõnas Lehari lõpetuseks.