Kuidas sügisel immuunsust toetada? Apteeker selgitab, millest on kõige rohkem abi

Sügise ja viirushooaja saabudes pööratakse taas rohkem tähelepanu immuunsuse toetamisele. Apteekri sõnul ei ole üht imerohtu, mis viirused eemal hoiaks: kõige rohkem kasu annab heade harjumuste järjepidevus ja vajadusel saab apteegiriiulilt lisatuge.

„Immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks on vaja piisavalt und ja puhkust, täisväärtuslikku toitu ning regulaarset liikumist. Toidulisandid saavad seda toetada, kuid ei asenda neid põhiasju,“ rõhutab Benu apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane.

Sügisel tasub esimesena mõelda D-vitamiinile

Eesti oludes on sügis-talvisel perioodil eriti oluline D-vitamiin. Päikese intensiivsuse vähenedes langeb nahas D-vitamiini süntees, mistõttu soovitatakse seda lisaks tarvitada vähemalt septembrist maini.

Sobiva annuse aitab täpsemalt välja selgitada vereanalüüs või konsultatsioon apteekriga. D-vitamiin toetab immuunsüsteemi normaalset talitlust ja seda on vaja Eesti kliimas lisaks võtta, et vältida D-vitamiini vaegust. BENU valikus on erinevates annustes LIVSANE D3-vitamiine nii kapslite kui ka spreidena.

C-vitamiin ja tsink võivad olla heaks lisaks

C-vitamiin on immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks vajalik ning sellest võib rohkem kasu olla siis, kui inimese toidulaud jääb ühekülgseks. C-vitamiini ei tasu võtta lootuses, et see külmetuse või gripi täielikult ära hoiab, kuid see võib toetada paranemist ja aidata haigust kergemini läbi põdeda.

Väga suuri annuseid ei ole mõistlik regulaarselt kasutada, sest need võivad põhjustada kõhulahtisust, iiveldust ja kõhuvaevusi.

Tsingi puhul on uuringutes leitud, et juba alanud külmetuse korral võib selle kasutamine haiguse kestust keskmiselt ligikaudu kahe päeva võrra lühendada. BENU valikus on näiteks LIVSANE C-vitamiini ja tsingi toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid, mis sisaldavad 240 mg C-vitamiini ja 10 mg tsinki.

Ka soolestikul on immuunsüsteemis oluline roll

Soolestiku mikrobioota on immuunsüsteemiga tihedalt seotud. “Suur osa organismi immuunrakkudest ja immuunkoest paikneb seedetraktis ning soolestiku mikroorganismid aitavad toetada nii limaskesta kaitsebarjääri kui ka immuunvastuse kujunemist. Mitmekesine ja tasakaalus mikrobioota aitab kaasa organismi normaalsele vastupanuvõimele,” rõhutab proviisor soolestiku toetamise olulisust. BENU valikus on erinevaid LIVSANE probiootikume ning näiteks uue põlvkonna Biroxia tooteid.

Abiks võivad olla ka barjäärspreid ja taimsed preparaadid

Viirushooajal võib kasutada ka nina limaskestal toimivaid barjäärspreisid. Need ei tugevda immuunsüsteemi, vaid aitavad vähendada viiruste kokkupuudet nina limaskestaga ja nende kinnitumist limaskestarakkudele. „Selliseid spreisid võib kasutada näiteks ühistranspordis, rahvarohketes kohtades või siis, kui peres on keegi haigestunud. Samas ei asenda need vaktsineerimist, head kätehügieeni, ruumide õhutamist ega haigega lähikontakti vältimist.

Külmetushooajal on pikalt kasutatud punast päevakübarat, eriti esimeste külmetusnähtude korral ja organismi loomuliku vastupanuvõime toetamiseks. BENU valikus on näiteks Echinamax punase päevakübara tilgad. Ettevaatlikumad peaksid nende kasutamisel olema allergikud ning immunosupressiivset ravi saavad inimesed.

Greibiseemne ekstrakti kasutatakse samuti loodusravis eelkõige selle mikroobivastaste omaduste tõttu. Kui inimene tarvitab regulaarselt ravimeid, tasub enne selle kasutamist apteekriga nõu pidada, sest greip võib mõne ravimiga soovimatuid koostoimeid anda. BENU valikus on näiteks Citrosept.

Kõige suurem kasu on siis, kui millestki on päriselt puudu

Toidulisanditest võib kõige rohkem kasu olla inimesel, kelle mõne toitaine saamine on ebapiisav. D-vitamiini puhul puudutab see meie kliimas sügis-talvisel perioodil väga paljusid inimesi, eriti vanemaealisi ning neid, kes viibivad ka suvel vähe päikese käes. Tähelepanu tasub pöörata ka lastele, kes alustavad lasteaia- või kooliteed ning puutuvad suuremates kollektiivides kokku senisest enam erinevate haigustekitajatega.

„Tegelikult tasub meil kõigil sügisel oma igapäevane elurütm kriitilise pilguga üle vaadata. Toidulisandid on abiks, kuid need ei asenda und, liikumist ega korralikku toitumist,“ ütleb apteeker.

Põhjamaade toitumissoovitused rõhutavad mitmekesist menüüd, kuhu kuuluvad köögi- ja puuviljad, marjad, täisteratooted, kaunviljad, pähklid ning kala. Täiskasvanutele soovitatakse nädalas 150–300 minutit mõõduka intensiivsusega või 75–150 minutit tugeva intensiivsusega liikumist ning vähemalt kahel päeval lihaseid tugevdavat treeningut.

Viirushooajal aitavad haigestumisriski vähendada ka kätepesu, ruumide tuulutamine, haigena koju jäämine, pesemata kätega näo puudutamise vältimine ning vajadusel maski kandmine rahvarohketes kohtades. Gripi vastu annab spetsiifilise kaitse vaktsineerimine.

Kokkuvõte: