Apteeker annab nõu: mida teha, kui valu on muutunud krooniliseks?

Valu võib sageli mööduda paari tunni või päevaga, kuid samas pole eranditeks juhtumid, kus see kestab märksa kauem ning muutub väljakannatamatuks osaks inimese igapäevaelust. Kas krooniline valu on paratamatu või vajab see igal juhul sekkumist, selgitab BENU apteegi proviisor Margot Lehari.

Valu võivad põhjustada erinevad tegurid

Lehari sõnul nimetatakse krooniliseks valuks sellist valu, mis kestab üle paari-kolme kuu. “Kui arst on tuvastanud, et valu tekitajat ei tohiks enam olla, kuid inimesel ikka valutab, tuleb sellesse tõsiselt suhtuda,” ütles ta.

Kuid millised tervisemured kroonilist valu põhjustada võivad? Nimelt on tegureid väga palju erinevaid: valu võib tekitada näiteks liigese kulumise või põletikuga seotud seisund, vöötohatis, migreen, podagra, aga ka vaimse tervise probleem nagu depressioon või ärevus. “On leitud, et kui ägeda valu perioodile lisandub sotsiaalne stressor või depressioon, võib sellest kujuneda krooniline valu,” märkis Lehari.

Inimese igapäevaelu häirivad väga palju näiteks kroonilised peavalud ja migreen, millega võivad kaasneda väsimus, une- ja meeleoluhäired. “Sellisel valutajal peaks kindlasti olema raviskeemis antidepressant,” lisas proviisor. Kui ägedat valu efektiivselt ei ravita, võib sellest kujuneda krooniline valu, mida on palju keerulisem leevendada.

Valu peab kindlasti leevendama

Ehkki krooniline valu tundub justkui midagi paratamatut, ei tohi valu kunagi lihtsalt ära kannatada – seda tuleb kindlasti ravida. “Ehkki tavalised käsimüügis olevad valuvaigistid ei pruugi valu leevendada, tuleks nendest alati siiski alustada. Valuvaigisteid tuleb võtta piisavas doosis, mitte põhimõttel, et kui üldse enam ei kannata, siis võtan ühe tabletikese. Niimoodi käitudes võib inimene tekitada kroonilise valu,” hoiatas Lehari.

Kroonilise valu korral on oluline pöörduda perearsti poole, kes määrab konkreetsema ravi. Näiteks kombineeritakse kroonilise valu korral valuvaigistit lihaste lõõgasti, krambivastase ravimi, beetablokaatori või antidepressandiga – kõik oleneb, kus piirkonnas ja milliste kaasuvate nähtudega valu esineb. “Hoopiski pole nii, et kui võtan oma valule juurde vanaema beetablokaatorit, siis valu väheneb, või et kui ma hommikuti antidepressanti võtan, siis ei tohiks mul üldse valusid olla,” sõnas proviisor.

Valu leevendamine ei tähenda ainult valuvaigisteid

Pole saladus, et osade inimeste jaoks mõjub valuvaigisti tarvitamine ebameeldivalt, mistõttu tundub valu kannatamine parem teguviis. Samas on selleks ka põhjust, seda enam, kui valuvaigisti muutub paratamatuks osaks igapäevaelust. “Paljud ei taha valuvaigisteid tarvitada ja sellega oma organismi kahjustada – teatavasti on valuvaigistitel maksa või neerusid kahjustav toime, sest valuvaigisti eritub kehast just nende elundite kaudu.”

Siiski ei tähenda kroonilise valu leevendamine vaid tugevamate valuvaigistite või muude ravimite tarvitamist – Margot Lehari sõnul koosneb kroonilise valu ravi reeglina kolmest-neljast komponendist. “Ühe osa moodustab kindlasti kas ravivõimlemine või mõni muu füsioteraapia vorm. Teiseks osaks on vaimse tervise hoidmine ja parandamine ning alles kolmas komponent on ravimid, millest üksi valu leevendamiseks sageli ei piisa,” ütles ta.

Valuvaigisti tarvitamise puhul sõltub väga palju ka tarvitamise sagedusest ja kogusest. Näiteks on oluline anda nn löökannus, millest piisaks pikemaks valuvabaks perioodiks. “Kroonilise valu ravis kasutatakse palju retseptiravimeid, aga ka käsimüügis olevaid valuvaigisteid, kreeme ja plaastreid, mis on paikse toimega. Paratsetamooli võiks inimene võtta kaks 500-milligrammist tabletti korraga,” ütles Lehari.

Perioodiliseks kasutamiseks sobivad nii aspiriin, paratsetamool kui ka ibuprofeen, kuid pikema ajaperioodi jooksul neid kasutada ei tohi. “Pikaajaliselt tekitavad nad loomulikult erinevaid kõrvaltoimeid, probleeme mao või maksaga või koguni vererõhuga. Krooniliste liigesevalude korral omavad leevendavat toimet ka glükosamiini ja kondroitiini, kollageeni ja sarnaste ainete lisandid.”

Tähtis on otsida abi

Kroonilise valu leevendamiseks saab väga palju ise teha: näiteks võiks proviisori sõnul proovida ravivõimlemist, -ujumist, massaaži, joogat või akupunktuuri. Samuti on paljude jaoks abi ka hingamisharjutuste tegemisest. “See tähendab, et kui selg valutab, siis inimene hingab pinnapealselt ja see omakorda raskendab valu, kuna veri ei saa piisavalt hapnikuga rikastatud ning valu pole võimalik leevendada,” selgitas proviisor. 

Veel tasub proovida ka soojus- kui külmaravi. “Soojendavad geelid ja plaastrid, saun ja infrapunaseadmed on kindlasti omal kohal. Samas allub üks osa valust hästi ka külmale – prooviga peavalu korral määrida oimukohtadele ja kuklale mentooli sisaldavat geeli. Podagra puhul võiks teha kuumavale ja valutavale liigesele külmakompressi.”

Kõige tähtsam on oma valu tundma õppida ning selgitada välja, milline meetod valu leevendamiseks kõige paremini sobib. “Kindlasti tuleb rääkida oma murest ka perearstile, kes vajadusel kirjutab saatekirja täiendavate uuringute tegemiseks, füsioteraapiasse või teiste spetsialistide juurde. Valukabinetid tegelevad selliste probleemidega samuti.”