Meestel on sageli D-vitamiini ja tsingi puudus

Isadepäeva eel on paslik meeste tervisele suuremat rõhku pöörata ning üheks hea tervise alustalaks on organismi piisav vitamiinide ja mineraalide tase. Tempokas elustiil, ebaregulaarne toitumine ning vähene liikumine ja päikesevalgus võivad tasakaalu lihtsasti uppi lüüa ning tervisemuredele tee sillutada. Apteeker räägib, missugustest vitamiinidest ja mineraalainetest tekib meestel sagedamini puudujääke ning kuidas seda ennetada.

Benu apteegi farmatseudi Lauri Baari sõnul räägivad mitmete erinevate uuringute tulemused sama keelt - meestel on enamasti puudus D-vitamiinist, tsingist ja magneesiumist. Tähtsad on ka B-grupi vitamiinid B6, B9 ja B12, jood, C-vitamiin ja kaltsium, kuid nende puudust esineb mõnevõrra vähem.

Vitamiinipuuduse lumepalliefekt

„Üldiselt tekib vitamiinide ja mineraalainete puudus vähesest väljas liikumisest, ühekülgsest dieedist ja liigsest stressist. Samuti võib puudujääk tekkida seetõttu, et kehas on juba osade vitamiinide puudus, mis pärsib omakorda teiste ainete imendumist. Näiteks kaltsiumi imendumiseks on vaja D-vitamiini, kuid kui seda on organismis vähe, siis ei saa keha ka kaltsiumi piisavalt omastada,“ selgitab Baar, kuidas ühe vitamiini puudus võib lumepallina teiste vitamiinide ja mineraalainete imendumist mõjutada.

Apteekri sõnul on vitamiinide ja mineraalainete puudujäägist rohkem ohustatud nooremaealised mehed ja need, kes teevad palju sporti, aga ka need, kes on rasvunud või viibivad pidevalt väga stressirohkes keskkonnas. „Lisaks võib vitamiinipuudus tekkida neil, kelle menüü on väga üksluine, ebaregulaarne või sisaldab palju töödeldud toite, näiteks kiirtoitu ja poolfabrikaate,“ toob Baar näiteid.

Vitamiinipuuduse sümptomite spekter on lai

Kõige levinumale D-vitamiini puudusele võib apteekri sõnul viidata nii lihasnõrkus, väsimus, raskused magamisega, depressioon, kergem haigestumine, karvakaotus ja isutus. „Niisamuti on sümptomite hulk lai sageduselt järgnevate tsingi- ja magneesiumipuuduse korral. Tsingi puuduse sümptomiteks on kergem haigestumine, kõhulahtisus, nahalõhed, karvakaotus, ärrituvus ja isutus. Magneesiumipuudusele võivad viidata isutus, iiveldus- ja nõrkustunne, krambid ja spasmid, unisus ning torkiv tunne nahal,“ loetleb Baar. 

Apteeker rõhutab, et ainuüksi sagedasemate sümptomite põhjal on keeruline konkreetse vitamiini või mineraalaine puudujääki kindlaks määrata, kuna neid ühendeid, mida keha vajab, on väga palju ning hindamine on väga olukorrapõhine ja pole kõigile üldistatav.

Ennetav vitamiinikuur vähemalt kord aastas

Kuna toitumine on tervise alus ja sellest sõltub, kas organism saab kõik eluks ja terviseks tähtsa või mitte, siis on mitmekülgne ja tervislik toitumine esmatähtis. Kui aga toiduainete vitamiinide ja mineraalainete sisalduse uurimine ning selle põhjal tasakaalustatud menüü koostamine tundub liiast ja praktikas hästi ei õnnestu, siis soovitab apteeker vitamiinide puudujäägi kompenseerimiseks kompleksvitamiine juurde võtta.

„Üldiselt võib väita, et kõigile on pigem kasulik kasvõi kord aastas vitamiinikuur läbi teha. Selleks ei pea valima kõige kontsentreeritumat varianti, vaid võibki tarvitada toetavat leebema koostisega preparaati,“ selgitab Baar ja soovitab sobiva toote leidmiseks apteekriga nõu pidada.

D-vitamiin ja tsink on esmatähtsad

Miinimumina võiksid apteekri sõnul meeste menüüs lisaks olla kindlasti D-vitamiini ja tsinki sisaldavad preparaadid, sest meie kliimas on D-vitamiini puudus pigem reegel kui erand ning tsink aitab hoida immuunsust ja meessuguhormoonide normaalset taset.

Magneesiumi soovitab ta tarvitada kuuridena ja seda ei pea igapäevaselt võtma, et normaalset taset hoida. „Heaks võimaluseks on meeste kompleksvitamiinid, mis annavad ka kiire elutempo juures kindlustunde, et kõik vajalik on kehale olemas. Lisaks on meeste kompleksvitamiinide juures hea see, et tihti sisaldavad need ka asendamatuid aminohappeid ja ergutavaid vahendeid, näiteks looduslik ženšenni,“ jagab Baar soovitusi.

Samas rõhutab apteeker, et ka vitamiinide annustamisel tuleb olla täpne ja tähelepanelik, et neid mitte üle tarbida. „Seetõttu oleks mõistlikum valida, kas kindlad vitamiinid ja mineraalained eraldi võtmiseks või üks kompleksvariant ning mitte tarvitada neid rohkem kui päevane norm ette näeb,“ rõhutab Baar. „Kui on soov neid suuremas koguses tarvitada, tuleks kindlasti enne vereprooviga vitamiinide ja mineraalainete tase kehas määrata ning arsti või apteekriga konsulteerida, mida ja kui palju tarvitada.“

Millal vitamiine võtta?

Vitamiine tuleks apteekri sõnul tarvitada koos toiduga või pärast söömist, sest nii imenduvad ja seeduvad need korralikult. „Enne vitamiinide tarvitamist ei ole soovitatav kohvi juua, sest see pärsib mõnede vitamiinide imendumist. Samuti tasuks jälgida, et multivitamiin ei sisaldaks üheaegselt rauda ja kaltsiumit, sest need kaks vitamiini takistavad üksteise imendumist organismis.“  

Lisaks soovitab apteeker võtta vitamiine hommiku poole, sest paljudel vitamiinidel on kergelt ergutav toime, mistõttu võivad need õhtusel ajal võttes und segada. „Kui aga on vajalik võtta vitamiine ja mineraalaineid, mida koos ei tohiks võtta, näiteks rauda ja kaltsiumit, siis tuleks nende annustamise päeva peale ära jagada. Näiteks võtta rauda hommikul ja kaltsiumi õhtul, sest nii saab kindel olla, et need üksteise toimet ei sega,“ selgitab Baar.