Proviisor: eakate seedimisprobleemid vajavad tähelepanu

Seedimisega seotud muresid tuleb eakatel inimestel sageli ette. Siiski vajab mõni sümptom kõrgendatud tähelepanu ning mõni arstiabi, mistõttu tuleks probleemidele aegsasti reageerida. Milliseid seedimisprobleeme eakatel inimestel sageli ette tuleb, räägib BENU apteegi proviisor Margot Lehari.

Üks mure võib viia teiseni

Seedeprobleeme esineb eakatel tõepoolest üsna tihti ning sellel on proviisori sõnul väga palju erinevaid põhjuseid. “Vanuse tõustes tekib inimesel vähem sülge ning esineb rohkem suukuivust, maitsemeelehäireid ja põletava suu sündroomi. Samuti tühjeneb magu senisest aeglasemalt ning ained liiguvad peensoolest aeglasemalt läbi, põhjustades omakorda seedimatust, puhitust, kõhukinnisust ja isutust,” tõi ta välja.

Kui need sümptomid jäävad õigel ajal tähelepanuta, võivad need anda tõuke suuremate tervisemurede väljakujunemiseks. “Näiteks võib isutusega kaasneda anoreksia, kõhukinnisusega hemorroidid, samuti esineb eakatel sageli maohaavandeid,” lisas Lehari.

Kuivõrd paljud krooniliste haiguste korral kasutatavad ravimid häirivad või vähendavad mao limaskesta paksust, esineb eakatel sageli ka refluksi või kõrvetisi. “Kuna mao mikrobioota muutub ja limaskest kaotab oma kaitsevõime, esineb eakatel sageli GERD-i ehk gastroösofageaalset refluksi. Sümptomid võivad seejuures olla ebatüüpilised: kui noorel inimesel on põhiliseks sümptomiks kõrvetised, siis vanemas eas võib selleks olla ainult kõhupuhitus ja/või suruv täiskõhutunne.”

Vanuse kasvades sageneb divertikuliidi ehk jämesoole seintesse tekkinud sopistuste põletiku esinemine – selle haiguse kaebusteks on kõhuvalu, iiveldus, veritsus pärakust, kõhukinnisus ja palavik. “Divertikuliit võib tekkida ka elustiilitegurite tõttu ehk näiteks siis, kui igapäevatoidus on vähe kiudaineid, liigutakse vähe ning tarbitakse liiga vähe vett.” Kuid seedehäired võivad olla tingitud ka vähenenud seedeensüümide tootmisest, mistõttu võib söömise järel tekkida raskustunne ja kõhugaasid.

Apteeker oskab aidata

Kergemate seedeprobleemide korral saab apteegist abi näiteks kõhugaaside, mao raskustunde, kergemate kõrvetiste, kõhukinnisuse ja -lahtisuse korral. Proviisori sõnul on abi näiteks piimhappebakteritest ehk probiootikumidest. “Need kasulikud bakterid aitavad soolel seedida raskesti seeduvaid kiudaineid ning samuti toota eluks vajalikke ühendeid ja seedeensüüme. Kuur peab olema parasjagu pikk ehk umbes 14–30 päeva,” märkis ta.

Probiootikume on erinevaid ning soovitust võib alati küsida apteekrilt, kes oskab juhendada, millist preparaati tohib näiteks pikema ajaperioodi jooksul tarvitada. “Pikkadest kuuridest võib abi olla ka kroonilise kõhukinnisuse korral. Kuid kõhukinnisuse leevendamisele aitavad kaasa ka kiudainete tabletid, kuubikud ja pulbrid. Samuti on abi laktuloosi siirupist või makrogooli lahustuvast pulbist.”

Probiootikumide kõrval on teiseks abivahendiks seedeensüümide preparaadid, samuti võib proovida taimseid tilku. “Seedeensüümide preparaadid sisaldavad lipaasi, proteaasi ja amülaasi ehk rasvade, valkude ja süsivesikute seedimiseks vajalikke ensüüme, mida võetakse enne igat suuremat söögikorda. Preparaadid sobivad näiteks söömisjärgse raskustunde leevendamiseks või ka siis, kui õhtuti hakkab magu vaevama,” märkis proviisor.

Toitumine on väga tähtis

Kuivõrd erinevate uuringute põhjal pole üle 70-aastastest inimestest koguni umbes 80%-l soolestikubakterid tasakaalus, põhjustab see fakt sageli ebamääraseid kaebusi nagu puhitus või ebamugavustunne maos. Seega on toitumisel väga suur roll seedeprobleemide ennetamisel. “Seedimine on üks olulisemaid organsüsteeme, sest kõik, mis suhu läheb, peab ühel või teisel moel ka erituma,” lisas Lehari. 

Et üheks sagedasemaks seedehäireks on düsfaagia ehk liigne soolegaaside teke, mängib ka siin rolli vanus, kuna teatud toiduaineid ei suuda organism enam nii hästi väiksemateks osadeks lagundada. “Toiduained, mis tekitavad rohkem lenduvaid ühendeid, on näiteks erinevad oad, sibul, tomat, õun, pirn ja kapsas, aga ka kõrge laktoosisisaldusega toiduained nagu piim, koor ja juustud,” sõnas proviisor.

Vanuse kasvades võib tõusta ka kolokteraal- ehk jämesoolevähki haigestumise risk. Margot Lehari sõnul pole haigust lihtne avastada, ent kui inimesel esinevad teatud sümptomid, mis vahepeal taanduvad, kuid siis jälle tagasi tulevad, tasuks pöörduda perearsti poole. “Selle haiguse riski suurendavad ka suitsetamine, liigne alkohol, diabeet, rasvane toit, kiudainete- ja köögiviljavaene menüü, ülekaal ning põletikulised soolehaigused. Seega tasub kindlasti osaleda sõeluuringutel ning hoida tähelepanu tervislikel harjumustel ja toitumisel,” sõnas Lehari lõpetuseks.