20.04.2018
20.04.2018
Eesti suurimaks haiguseks on meie inimeste vereringehaigused, mis tipnevad väga sagedasti südameprobleemidega. Benu apteegi proviisor Marina Rjabtsova juhib tähelepanu, kuidas end sellise tõsise terviseprobleemi eest kaitsta.
Miks on nii, et Eestis on jätkuvalt väga kõrge suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse? “Meie inimeste seas on üsnagi levinud intensiivne elustiil – tehakse kõvasti tööd ning puhkus ei ole alati see, millele esmajärjekorras mõeldakse. Seega suur töökoormus ning vähene puhkus ja liikumine põhjustab stressi, mis omakorda kahjustab meie südame tervist,” selgitab Rjabtsova. “Samuti tuleb arvestada, et negatiivsed ehk ebameeldivad tunded, mõtted ja emotsioonid aitavad paraku võimsalt kaasa südame-veresoonkonnahaiguste väljakujunemisele,” lisas Rjabtsova.
Nii meeste kui ka naiste puhul on sõltumata vanusest südame-veresoonkonnahaigusi soodustavad riskitegurid järgmised: suitsetamine, liigne kehakaal, vähene füüsiline aktiivsus, stress, kolesterooli kõrgenemine ning diabeet, ainevahetushäired, vererõhuhaigus kui ka liigne alkoholi tarbimine.
Mis on esmased sammud, mida tööl käiv inimene saab oma südame heaks teha?
Proviisor on südamehaiguste ennetamisel optimistlik – Marina Rjabtsova sõnul on südamehaigusi võimalik ära hoida. “Kõige efektiivsemad vahendid
südame-veresoonkonnahaiguste ennetamiseks on meie endi kätes. Regulaarne kehaline aktiivsus ja koormus mõjub südamele väga hästi. Liikumine aitab langetada vererõhku ja “halva” kolesterooli taset ning tõstab “hea” kolesterooli taset, aidates vähendada tromboosiriske. Lisaks paraneb kindlasti ka inimese stressitaluvus ning järjepidev aktiivsus toob loomulikult ülekaalu käes vaevlejatele ka lisakilodest vabanemise,” toob apteeker liikumise olulisuse välja.
Kes on suurim riskigrupp, kes oma südametervist jälgima peaks?
Südame- ja veresoonkonnahaigused ohustavad nii naisi kui mehi ja tänapäeva stressirohkes ühiskonnas puudutavad need üha sagedamini ka noori inimesi. “Südamehaigused ei ole ohuks üksnes vanemal elanikkonnal, vaid võib tabada ka juba nooremat generatsiooni,” märgib proviisor. “Südamehaiguste riskigrupid on naiste ja meeste puhul vanuseti natuke erinevad, näiteks põevad mehed infarkti oluliselt nooremalt kui naised, ent naistel on südame- ja veresoonkonnahaiguste esinemissagedus kõrgem,” toob Rjabtsova välja.
Milliste käepäraste vahenditega leiab südametervise tugevdamiseks abi?
Apteegid pakuvad tooteid, mis aitavad südametervise parandamisele kaasa. Apteeker Rjabtsova toob välja 10 kasulikku soovitust, kuidas oma südame eest hoolitseda:
Millele peaks toitumisel ja oma eluviisides tähelepanu pöörama?
Meie tervis sõltub väga suurel määral sellest, mida me sööme. “Südame- ja veresoonkonnahaiguste toitumisalaseks riskifaktoriks on vähene puu-, juurviljade ja marjade tarbimine, soola ja rasvade liigtarbimine ja kiudainete vähesus,“ tõdeb proviisor. “Oluline on kinni pidada õigest toitainete vahekorrast ning hoolitseda toidu mitmekülgsuse ja mõõdukuse eest. Soovitav on ka vähendada kohvi ja piirata alkoholi tarbimist,” lisab Marina Rjabtsova ja rõhutab, et igapäevaselt tuleb tarbida värskeid puuvilju, aedvilju, täisteraviljatooteid ning süüa vähem loomseid rasvu ja rohkem kala. Toidus oleva soola-ja suhkrusisaldust tasub piirata. “Süüa tuleb igast toidugrupist südamesõbralikke toite, milleks on näiteks täisterajahust makaronid, väiksema rasvasisaldusega piimatooted jm. Kui liha süüa, siis soovitav on eelistada metslooma liha, rasvast kala jne.”
Kuidas on aastakümnete jooksul eestlaste südametervis muutunud?
Proviisor tõdeb, et aastakümnete jooksul on eestlaste südame tervis paranenud ja südamehaiguste suremuste arv on vähenenud. “Inimeste teadlikkus südameveresoonkonna haiguste ja nende ennetamise osas on tublisti kasvanud. Suurenenud on ka aktiivsete inimeste arv ja enam on hakatud keskenduma tervislikele eluviisididele, sealhulgas mitmekülgsele toitumisele,” loetleb Marina Rjabtsova. Ta loodab, et aina enam eestlasi hakkab väärtustama regulaarset liikumist, tagades endale ka puhkuse, piisava une ja tervisliku toitumise. “Meie keskmine eluiga on jätkuvalt veel sabassörkijate seas – meie lapsed ja sõbrad vajavad, et me elaksime nendega koos kauem ja tervemalt,” sõnas Marina Rjabtsova.
BENU apteekrid aitavad mõõta Sinu tervisenäitajaid ning koostavad tulemuste põhjal personaalse raporti, mis näitab südame tervise riski ja tervislikku üldseisundit. Vaata lähemalt benu.ee/teenused/!