Kõhumure ähvardab reisi rikkuda? Apteeker annab nõu, kuidas vaevusi ära hoida ja leevendada

Reisimise ajal on üheks sagedasemaks tervisemureks erinevad seedeprobleemid, olgu selleks kõhukinnisus, -lahtisus, -puhitus või hoopis kõrvetised. Kuidas vaevusi leevendada ning mida teha selleks, et kõhumurede tekkimist ennetada, räägib BENU apteegi proviisor Marget Raukas.

Suur tükk ajab suu lõhki

Kuivõrd kodust eemal süüakse reeglina tavapärasest teistsuguseid toite ja proovitakse erinevaid uusi, sealhulgas värskeid puuvilju, suupisteid ja magustoite, on Marget Raukase sõnul ootuspärane, et nende mõju seedimisele selgub sageli alles siis, kui isuäratavad palad juba põske on pistetud.

“Värsked puu- ja köögiviljad võivad olla küll eriti isuäratavad, kuid sageli sisaldavad need suures koguses kiudaineid ja fruktoosi ehk puuviljasuhkrut, kiirendades ainevahetust ning soodustades kõhugaase ja -lahtisust. Kõhulahtisuse puhul tasub kindlasti jälgida palaviku olemasolu ja muid seedevaevusi, et välistada hoopis mõni nakkushaigus,” sõnas ta.

Samas võib reisimisel tihti ette tulla ka teisi seedimismuresid nagu kõhukinnisus või kõrvetised – need võivad tekkida, kui istutakse liiga pikalt lennukis, autos või rongis. Laevareisil või teiste transpordivahenditega liigeldes võib tundliku seedeelundkonnaga inimestel lisaks tekkida ka iiveldus.

“Stressiga seotud niinimetatud reisiärevus põhjustab soolte ärritussündroomi (IBS). Alkoholiga pinge leevendamine mõjub dehüdreerivalt, mis süvendab omakorda kõhukinnisust,” märkis apteeker. Seetõttu on väga olulisel kohal piisavas koguses vee tarbimine.

Puhituse vältimiseks võiks hoiduda gaseeritud jookide tarbimisest. “Magneesiumilisandiga joogid hoiavad seedetegevust paremini korras ning ennetavad pikast istumisest või kõndimisest tekkida võivaid lihaskrampe.”

Kui seedimisega seotud ägedamad vaevused nagu kõhulahtisus või iiveldus kestavad reeglina maksimaalselt paar päeva, siis pikema perioodi puhul tuleks otsida abi kohalikust tervishoiuasutusest.

Apteegist leiab lahenduse igale murele

Seedemurede vältimiseks on apteekri sõnul erinevaid võimalusi. Üks tõhusamaid meetodeid on probiootikumid, mille kuuriga võiks alustada juba 1–2 päeva enne reisi. “Need aitavad ennetada nii kõhukinnisust kui ka -lahtisust ning vähendada toidutalumatusega seotud kaebusi. Probiootikume võiks tarvitada kogu reisi jooksul ning kuni kuu aega järjest,” märkis apteeker.

Gaasivalude puhul on abiks simetikooni sisaldavad kapslid ja tilgad, mida leidub samuti kõikides BENU apteekides. “Drotaveriini sisaldavad tabletid päästavad piinavast spastilisest kõhuvalust ehk kõhukrampidest. Söekapslid aitavad nii kergema kõhulahtisuse kui toidumürgistuse korral.”

Loperamiidi kasutatakse ägeda kõhulahtisuse korral soolestiku töö peatamiseks. Seda võib kasutada alates 12 eluaastast. Kui aga probleemiks on hoopis kõhukinnisus, pehmendab laktuloosi suukaudne lahus väljaheidet, et roojamine oleks kergem. “Eriti mugav on tarbida 15 ml üksikuid annuseid, et ei peaks suurt pudelit kaasas kandma.”

Kõrvetisi ja mao ülihappesust leevendavateks toimeaineteks on antatsiidid, omeprasool ja esomeprasool. Raskesti seeditavate toitude, sealhulgas rasvade, valkude ja süsivesikute seedimise kergendamiseks on abiks seedeensüümid.

Merehaiguse ja teised reisiga kaasnevad iiveldused hoiavad apteekri sõnul tõhusalt ära ingverit sisaldavad preparaadid, aga ka piparmündiõli kapslid, mida kasutatakse eeskätt alakõhuvalu leevendamiseks. “Magneesium koos B-grupi vitamiinidega tasakaalustab närvisüsteemi ning vähendab reisiärevusest tingitud iiveldust või kõhukinnisust,” lisas apteeker.

Alusta valmistumist juba varakult

Kuivõrd seedeelundkonna ettevalmistamist reisiks võiks alustada juba enne lennukile või laevale astumist, võiks hoolega mõelda, mida enne reisi süüakse ja juuakse. “Reisi eel võiks vältida gaase tekitavaid toiduaineid nagu näiteks sibul, küüslauk, oad, kapsas, nisutooted, puuviljamahlad.”

Väga oluline roll seedemurede ärahoidmisel on käte hügieenil – seetõttu tuleks igaks juhuks kaasa varuda ka desinfitseerivaid vahendeid. “Kindlasti tuleb teadvustada, et kui reisite teise ajavööndisse, näiteks ajavahega 10–15 tundi, on suurem tõenäosus kõhukinnisuse tekkele, sest bioloogiline kell on tavapärasest ööpäevarütmist häiritud,” märkis apteeker.

Kuna teistes riikides ei pruugi vajaliku toimega käsimüügiravimeid käepärast olla, ongi oluline, et kõik vajalik oleks endaga kaasa võetud. “Kindlasti on soovitatav vajaminevad ravimid käsipagasisse või kaasaskantavasse kotti pakkida ning hoida neid originaalpakendites, et oleks käepärast võtta ja vähem sekeldusi tolliametnikega,” juhendas Raukas.

Kuna haigustekitajad võivad elada hästi ka hotellide kloorises basseinivees, tasub ka seal hoida valvsust ning olla ettevaatlik näiteks vee allaneelamisel. “Tasub piirata uute toitude ületarbimist, hoiduda teatud piirkondades kraanivee joomisest ning mitte lisada joogile teadmata allikast jääkuubikuid, et vältida sooleinfektsioone. Kindlasti tasub süüa väiksemaid portsjone ja toituda tihedamalt, et seedimine harjuks uue olukorraga. Jälgige oma kõhutunnet ning kõik reisid õnnestuvad!” sõnas apteeker lõpetuseks.