Jälle need laigud! Farmatseut annab nõu, kuidas atoopilist nahka rahustada ja hooldada
Ligi 10–20 protsenti lastest ja 2–5 protsenti täiskasvanutest üle kogu maailma põeb atoopilist dermatiiti. Milline nahahaigus on atoopiline dermatiit ning kuidas sellega võidelda, räägib BENU apteegi farmatseut Anton Ojamaa.
Kujuneb enamasti välja lapseeas
Atoopiline dermatiit on põletikuline nahahaigus, mida peetakse krooniliseks ning mis kimbutab igas vanuses inimesi, kuid rohkem just lapsi. Just imiku- või lapseeas võib haigus kõige sagedamini välja lüüa.
“Sellele seisundile on iseloomulikud punased, ketendavad, kuivad, ärritunud ja sügelevad nahale ilmuvad laigud. Need tundlikud kohad võivad olla suured ja väikesed ning ilmuda igale poole üle keha, ent enamasti sinna, kuhu tekivad nahavoldid: põlvede taha, küünarnukkidele, aga ka kaelale ja näole, imikutel enamasti põskedele,” selgitas ta.
Ehkki haigus võib elukvaliteeti häirida, ei ole siiski tegemist eluohtliku tervisehäirega, mis ravile ei alluks. “Meditsiinile on teada juhtumeid, kus inimestel on atoopiline dermatiit mingil hetkel täiesti üle läinud ja pole aastaid enam tagasi ilmunud. Üle 50% lastest taandub haigus 12. eluaastaks. Selline see salapärane haigus on – pole teada, miks see mõnel tekib, mõnel mitte.”
Farmatseudi sõnul võib üheks tekkepõhjuseks olla geenide ja pärilikkuse tegur. Küll aga on ebasoodne mõju ka elukeskkonnal. “Samuti võib dermatiidi ägenemist põhjustada nõrk immuunsüsteem, keemilised ained (näiteks pesupulber), tugev higistamine, ebakvaliteetsed riided, liiga kuum vesi või soe õhk. Samuti on stress dermatiidi ägestaja, seda eriti täiskasvanutel,” lisas ta.
Apteegist saab vajadusel abi
Kuivõrd atoopilise dermatiidi ägenemisel on sagedaseks teguriks elustiil, rõhutab farmatseut, et õige nahahooldus on atoopilise dermatiidi puhul üliolulise tähtsusega. “Kui on teada, et inimesel on kalduvus dermatiidile, siis peab arvestama, et ägenemist võivad põhjustada karedad riided – seega tuleb valida sobivaid materjale, mida kanda. Võimalusel tuleks reguleerida stressiallikaid ning meeles hoida, et kuiv, liiga kuum või liiga külm õhk ja/või vesi võivad samuti põhjustada probleeme.”
Sellest veelgi olulisem on naha häiritud kaitsebarjääri ja niiskustasakaalu taastamine õigete hooldusvahenditega. “Teatud kosmeetikafirmadel on loodud spetsiaalsete kreemide ja nahapesuvahendite tootesarjad, mis sobivad just tundlikule, atoopilisele dermatiidile kalduvale nahale. Kindlasti tuleb neid vahendeid esmalt ettevaatlikult proovida,” ütles ta.
Vähem olulisem roll ei ole toitumisel – nimelt tuleks jälgida, et kõik vajalikud vitamiinid ja rasvhapped oleksid igapäevamenüüs esindatud. “Kui seda ei ole, siis tuleb täiendavalt tarbida limaskestadele ehk ka nahale väga vajalikke vitamiine nagu A-, E-, C- ja D-vitamiin, biotiin, hüaluroonhape ja kollageen. Väga kasulikud on nahale ka rasvhapped nagu kala-, oliivi-, mandli- ja avokaadoõli.”
Soodsat mõju atoopilisele nahale on farmatseudi sõnul näidanud ka probiootikumid. “Apteegist saab dermatiidi vastu allergiaravimeid, mis leevendavad naha sügelust,” märkis ta ja lisas, et hea oleks siiski teha allergiatest, sest allergeenid võivad atoopilise dermatiidi kulgu ägestada.
Milline võiks olla atoopilise naha igapäevane hooldus?
Anton Ojamaa sõnul on nahahooldusvahendite õige kasutamine väga tähtis ning seejuures tuleks meeles pidada, et kreemiga koonerdada ei tasu. “Hea, kui on olemas kergelt jahutav ja samas ka niisutav kreem. Kui nendest jääb väheks, siis on olemas retseptiravimid, mida kasutatakse kuuridena (hormonaalsed kreemid) ägenemiste perioodidel või säilitusravimina pikemaks perioodiks (mittehormonaalsed),” ütles ta.
Lisaks nahahooldusvahenditele tuleks üle vaadata ka pesemisele kuluv aeg ja kuivatamiseks kasutatavad rätikud. “Vannitamine ei tohi olla pikk, sest tavaliselt on kraanivesi kare. Seda saab pehmemaks teha spetsiaalsete apteegis saadavate vanniõlide ja -vahtudega. Keha kuivatamiseks tuleks eelistada naturaalsetest materjalidest rätikut, samuti ka rõivaid,” juhendas farmatseut.
Kuivõrd lapse immuunsüsteem on esimestel eluaastatel alles välja kujunemas, ei ole farmatseudi sõnul mõistlik külastada liiga varajases eas väga rahvarohkeid kohti. “Minu hinnangul on kõige olulisem säilitada kõige selle keskmes rahu: hoolitsusega ei tasu ülearu pingutada, sest see tekitab stressi lapsevanemates ja seega ka lapses, kuna ta näeb enda vanemaid iga pisiasja pärast muretsemas. Teie laps ei ole ainuke, kes sellega võitleb. Alati leidub vahendeid, millega lapse enesetunnet parandada ja seeläbi ka elukvaliteeti tõsta,” julgustas Ojamaa.
