Kuidas tulla toime madala vererõhuga?
Küllap oled kuulnud, et vererõhk on üks olulisemaid südametöö numbrilisi näitajaid. Kui süda pumpab veresoontesse väsimatult verd, siis tekibki veresoontes rõhk. BENU apteegi proviisor Astrid Oolberg selgitab, mida kujutab endast madal vererõhk ning kuidas sellega kõige paremini toime tulla.
Vererõhk annab sinu tervisele esmase hinnangu
Vererõhk on üks näitajatest, mille kaudu saab inimese tervisele tervikuna esmase hinnangu anda. “Kõige parem on muidugi siis, kui inimese vererõhk on normi piires,” ütles proviisor Oolberg.
Normaalseks loetakse <130/<85 mmHg ning kõrge vererõhunäit (>140/>90 mmHg) on inimesele ohtlik. Kui ülemise rõhu number ei ületa 90 mmHg ja alumise number ei ületa 60 mmHg ehk inimesel on madal vererõhk, põhjustab see ebamugavustunnet.
Madal vererõhk esineb perekonniti
Üldiselt on madal vererõhk inimesele sündides kaasa antud. “Sageli esineb seda perekonniti, eelkõige just naistel,” märkis Oolberg. On ka haigusi, mille juures on vererõhu langust täheldatud, näiteks viirushaiguste või aneemia puhul.
Inimene, kellel on madal vererõhk, on sellega enamasti kohanenud ja leidnud enda jaoks viise, kuidas vererõhku aeg-ajalt tõsta. Madala vererõhu märksõnadeks on uimasus, jõuetus, unisus ja seda just siis, kui pikalt istuda. “Olen ka ise madala vererõhuga ja aeg-ajalt on ikka päris raske olla,” tunnistas Oolberg.
Madala vererõhu korral jõuab ajju nimelt liiga vähe verd ja seega ka vähe hapnikku ning inimene võib tunda ennast halvasti. Suuremate terviseriskidena võib välja tuua pearingluse, minestamise ja kukkumise, millega kaasneb omakorda traumade tekkimise risk.
Madalale vererõhule ravi ei ole
Kuigi madalat vererõhku kuidagi ravida ei saa, leidub rida abistavaid tegevusi ja vahendeid, kuidas toonust tõsta. “Enda pealt võin öelda, et füüsiline liikumine paneb vere kenasti liikuma,” rääkis Oolberg. “Päeva jooksul võib mitmeid kordi kätega tuulikut teha ja kasu on ka ülaselja- ning kaelamassažist või lihtsalt veidike sügavamalt sisse- ja väljahingamisest.”
Kui sul on madal vererõhk, tuleb kindlasti vältida vedelikupuudust, kusjuures turgutav on ka kohvijoomine. “Rahvameditsiinis kasutuses olevatest võimalustest olen ise kasutanud ženšennist valmistatud toonikumi,” soovitas Oolberg. Kuldjuurest tehtud tinktuur on ergutav ja aitab vererõhku tõsta.
Korduma kippuvad küsimused vererõhust
Mis on madal vererõhk?
Madalaks vererõhuks ehk hüpotensiooniks peetakse üldjuhul vererõhunäitu alla 90/60 mmHg. Madal näit ei tähenda siiski alati terviseprobleemi: mõnel inimesel võib vererõhk olla loomupäraselt madalam ilma vaevusteta. Tähelepanu tasub pöörata eelkõige sellele, kas madala vererõhuga kaasnevad sümptomid.
Tüüpilised kaebused võivad olla pearinglus või uimasus, iiveldus, nägemise hägustumine, nõrkustunne, segasus ja minestamine. Kui selliseid sümptomeid esineb korduvalt, on mõistlik lasta vererõhku kontrollida ning pidada nõu arsti või apteekriga.
Millised on madala vererõhu sümptomid?
Madala vererõhu tunnusteks võivad olla pearinglus, nõrkustunne, iiveldus, hägune nägemine, segasus ja minestamine. Kõigil madala vererõhuga inimestel sümptomeid siiski ei teki.
Kui pearinglus tekib eelkõige püsti tõustes või kehaasendi järsul muutmisel, võib tegemist olla posturaalse ehk ortostaatilise hüpotensiooniga. Selle korral langeb vererõhk püsti tõusmisel ning inimene võib tunda pearinglust, nõrkust või isegi minestada.
Miks võib vererõhk olla madal?
Madala vererõhu põhjuseid on erinevaid ning mõnel inimesel võib madalam vererõhk olla tema tavapärane seisund. Vererõhku võivad mõjutada näiteks vedelikupuudus, teatud haigused ja ravimid.
Kui madal vererõhk või sellega seotud sümptomid on tekkinud hiljuti või korduvad, tasub põhjust arsti või apteekriga arutada. Ravimite annuseid ei tohiks madala vererõhu tõttu omal käel muuta.
Mida teha madala vererõhu korral?
Madala vererõhu sümptomite leevendamisel võib aidata piisav vedeliku tarbimine, aeglane püsti tõusmine ning järskude kehaasendi muutuste vältimine. Samuti soovitab NHS süüa väiksemaid eineid sagedamini ning vältida liigset alkoholi tarvitamist.
Kui püsti tõustes tekib pearinglus, tasub võtta aega: tõusta rahulikult ning pearingluse tekkimisel uuesti istuda, enne kui liikumist jätkata.
Kui sümptomid on sagedased või tugevad, tuleks pöörduda tervishoiutöötaja poole, sest abi sõltub madala vererõhu põhjusest.
Kas madal vererõhk on ohtlik?
Madal vererõhk ei ole tingimata ohtlik, eriti juhul, kui inimene tunneb end hästi ja sümptomeid ei esine. Probleemsemaks muutub olukord siis, kui vererõhu langusega kaasneb korduv pearinglus, nõrkus, segasus või minestamine.
Näiteks ortostaatilise hüpotensiooniga kaasnev pearinglus ja minestamine võivad suurendada kukkumise riski. Seetõttu tasub korduvate sümptomite korral nende põhjust meditsiiniliselt hinnata, mitte lähtuda ainult vererõhu numbrilisest näidust.
Miks tekib püsti tõustes pearinglus?
Püsti tõustes tekkiv pearinglus võib olla seotud posturaalse ehk ortostaatilise hüpotensiooniga. See tähendab vererõhu langust, mis tekib üleminekul lamavast või istuvast asendist püsti. Lisaks pearinglusele võivad tekkida nägemise hägustumine, nõrkus, iiveldus või minestamine.
Sümptomite vähendamiseks tasub asendit muuta rahulikult, näiteks liikuda voodist tõustes esmalt lamavast asendist istuma ja alles seejärel püsti. Ka piisav vedeliku tarbimine võib aidata.
Millal tuleks madala vererõhuga arsti poole pöörduda?
Arstiga tasub nõu pidada siis, kui madala vererõhuga seotud sümptomid, näiteks pearinglus või minestamine, korduvad. Arst saab vajadusel hinnata võimalikke põhjuseid ning vaadata üle ka kasutatavad ravimid.