SÜDAME-VERESOONKONNA TERVISERISKI HINDAMINE

Kolesterool on inimoganismi toimimiseks vajalik aine, kuid selle liiga kõrge tase on seotud kõrgema südame-veresoonkonna haiguste riskiga.

Kui veres on nn halba kolesterooli ülemäära, hakkab veresoonte seintele ladestuma rasva ja hiljem kaltsiumi. See on pikaajaline ja aeglane protsess, mida inimene ise kuidagi ei tunne. Nendest lademetest kujunevad naastud ning rahvakeeli nimetatakse seda seisundit veresoonte lupjumiseks, meditsiiniliselt aga ateroskleroosiks. Kui protsess süveneb, hakkab inimene rinnus valu tundma, sest läbi ahenenud veresoonte ei jõua südamesse piisavalt hapnikurikast verd. Tulemuseks on isheemia ehk hapnikunälg ning areneb välja südame isheemiatõbi.
Suurenenud naastud võivad veresoontes ka lõhkeda, rebeneda ning tekitada trombe. Kui tromb tekib südamelihase arterites, on tulemuseks infarkt. Kui aga veresoon ummistub trombi tagajärjel ajus, on tulemuseks insult ehk ajuinfarkt.

1 mõõtmine – 6 väärtuslikku tulemit

6-in-1 kolesterooli mõõtmise puhul määratakse erinevat tüüpi kolesterooli tasemed organismis: üldkolesterool, LDL- ja HDL-kolesterool (nn hea ja halb kolesterool), nende suhtarvud ja triglütseriidid. 

Mõõtmise käigus selguvad tulemused aitavad hinnata südame-veresoonkonna tervislikku seisundit. Südame-veresoonkonna riski hindamisel kasutatakse üldkolesterooli ja HDL-kolesterooli väärtuseid, ravi jälgimisel hinnatakse LDL-kolesterooli väärtust. Triglütseriidide tase annab lisainfot riski määramisel. 

Tervisekonsultant tõlgendab tulemused ja annab kaasa personaalsed soovitused. Kriitiliste näitajatega soovitame pöörduda perearsti poole, kes koostab raviplaani. 

Miks on kolesterool kehas vajalik ning millisel juhul hoopis kahjulik?

Kolesterooli nimetatakse rahvasuus vahel vererasvaks. Tegelikult on see oluline aine, mida on tarvis sapphapete, hormoonide ja D-vitamiini tekkimiseks meie kehas. Peale selle on kolesterool ka oluline rakuseinte koostisosa, ilma milleta ei saaks rakud normaalselt toimida.

Kolesterooli norm ja mida tähendavad hea ja halb kolesterool?

Kolesterooli tase ei tähenda alati vaid üht kindlat numbrit, vaid see võib tähistada mitut näitajat, mida nimetatakse üldkolesterooliks ning heaks ja halvaks kolesterooliks. 

Esimesena vaadatakse seda, missugune on inimese üldkolesterooli tase. Kõrgenud üldkolesterool ei ole tervislik, sest see viitab asjaolule, et hea ja halva kolesterooli suhe on paigast ära.

Veres transpordivad kolesterooli rakkudeni osakesed nimega lipoproteiinid. Madala tihedusega lipoproteiinid (LDL ehk halb kolesterool) viivad kolesterooli rakkudeni. Halb kolesterool (LDL) on suure tihedusega ja kleepub veresooneseinte külge, mis teeb sellest peamise veresoonte lupjumisteguri.

Kõrge tihedusega lipoproteiinid (HDL ehk hea kolesterool) seovad veres ülearuse kolesterooli ning ning viivad selle maksa, milles töödeldakse see ümber või viiakse organismist välja. 

Kindlasti tasub oma kolesterooli tase aeg-ajalt üle vaadata.

Kui näit on normis, tuleks seda kontrollida vähemalt iga 3–5 aasta tagant. Kui aga näit normis pole, perekonnas esineb südamehaigusi, oled suitsetaja ja sul on kõrge vererõhk, siis tuleks kolesterooli taset pidevalt jälgida. 

6-in-1 kolesterooli mõõtmise hind: BENU kliendikaardiga 9 eur. / Tavahind 12 eur.

NB! Teenusele tulles kanna maski ja järgi muid Terviseameti poolt kehtestatud kaitsemeetmeid.