Suur‑Pärnu apteek avati 1926. aastal 9.märtsil Tallinnas Pärnu maanteel.
Asutajateks olid proviisor Olympiada (Olympia) Kann-Mägi (hiljem Kann-Tusti) ja proviisor Johannes Koitmets.
Apteek tegutses algselt madalas ühekordses majas, mis oli oma aja kohta ruumikas ja valgusküllane.
Kui linn Pärnu maantee (vana nimega Suur-Pärnu tänav) 1960ndatel aastatel laiemaks ehitas, jäi vana apteegimaja ehitusele ette. Apteek kolis 1963. aastal vana maja taha kerkinud kivihoone alumisele korrusele, kus asub tänaseni.
Apteek on samal tänaval tegutsenud tänaseks 100 aastat ning on üks Tallinna vanimaid järjepidevalt töötanud apteeke.
Olympia Kann‑Tusti – Eesti esimene naisproviisor
Olympia Kann‑Tusti jõudis farmaatsiani juhuse kaudu Peterburis, kus ta märkas kuulutust Antonina Lesnevsky naiste farmaatsiakursustest – Lesnevsky apteek oli maailma esimene naisapteek. 1908. aastal sooritas Kann proviisorieksami Sõjaväe Arstiteaduse Akadeemias, olles kursuste esimene proviisori tasemele jõudnud õpilane ja ühtlasi Eesti esimene naisproviisor.
Maailmasõja aastatel töötas ta polgu laatsaretis ja Balti laevatehase apteegis ning osales aktiivselt Peterburi eestlaste seltsielus. Ta abiellus Eesti Laenu‑ ja Hoiu Ühisuse juhataja Otto Mägiga. Enamlaste võimuletulek tõi kaasa mõlema vangistamise; Otto Mägi suri vanglas, Olümpia jäi raskest haigusest hoolimata ellu. 3. detsembril 1919 vahetati ta pantvangide vahetuse käigus Eestisse tagasi.
Kodumaal töötas ta kuus aastat sõjaväe apteegi laos, kuni avas oma apteegi.
Olympia Kann‑Tusti oli esimene naine Eestis, kes sai apteegi omanikuks privileegiumi alusel.
Tema töö, julgus ja professionaalsus avasid naistele uue tee apteeginduses.
Suur‑Pärnu apteek kannab tänaseni edasi tema rajatud traditsioone ja pühendumust.
-1772624043.jpg)
Olympia Kann‑Tusti pärand on Suur‑Pärnu apteegis tallel tänaseni. Fotodelt saab näha tema kasutatud töövahendeid –analüütilist kaalu ja mitmeid teisi ajaloolisi esemeid, mis jutustavad apteegi varasemast tööstiilist.
.jpg)
Analüütilisi kaale kasutatakse apteekides ja laboratooriumides
väga täpseks kaalumiseks. Arvatav aeg 1900.
Apteekrite retseptiraamat – alates ”lutika surma” rohust
kuni ravimiteni looma kõhulahtisuse vastu.
1925. aastal väljastatud esmaabi raamatud
Johannes Koitmets
Johannes Koitmets oli Eesti farmatseut ja kolonelleitnant, kelle panus farmaatsia arengusse oli märkimisväärne. Ta töötas proviisorina mitmes apteegis ning kujunes aastatel 1922–1940 üheks valdkonna juhtivaks korraldajaks ja eestvedajaks.
1932. aastal ülendati ta kolonelleitnandiks ning talle omistati Kotkaristi III klassi teenetemärk. Koitmets oli ka kirglik amatöörfotograaf, keda paelus varajane värvifotograafia – tema värvislaidid on tänapäeval tallel Eesti Ajaloomuuseumis.
Ta kuulus Eesti Farmatseutide Ühingu asutajate hulka ning oli ajakirja Eesti Rohuteadlane käivitaja. Hiljem panustas ta ENSV farmatseutide teaduslikku seltsi ja mängis olulist rolli Eesti Apteegimuuseumi loomisel.
Johannes Koitmets oli oma ajastu üks mõjukamaid farmatseute, kelle töö mõjutas Eesti apteegindust aastakümneteks.
Loe rohkem-1772624044.jpg)
Koitmetsa fotopärand – Suur‑Pärnu apteegi töötajad tema enda kaamera läbi.
Suur-Pärnu apteegi töötajad, grupipilt interjööris, AM N 45041:181. Suur-Pärnu apteegi töötajad taimi (nurmenukke) korjamas, AM N 45041:182. Suur-Pärnu apteegi töötajad, grupipilt hoone taustal, AM N 45041:188. Eesti Ajaloomuuseum SA.
