Apteeker: laste arenguks on D-vitamiin ja oomega-3 väga tähtsad
Kui D-vitamiini tuleks Eesti kliimas juba alates sünnist juurde võtta, siis aju arenguks vajavad lapsed ka piisaval hulgal oomega-3-rasvhappeid. Apteeker selgitab, millist rolli mängivad kasvava oganismi jaoks D-vitamiin ja oomega-3 rasvhapped ning mida peaks hoolega jälgima kehvade sööjate või taimetoitlastest laste puhul.
Tartu Sõbra Benu apteegi proviisori Astrid Oolbergi sõnul on beebide puhul esmalt tähtis ema rasedusaegne toitumine ja käitumine ning pärast seda rinnaga toitmine. “Kui lapseootel naine toitub mitmekülgselt, liigub ja puhkab piisavalt, siis on tõenäoliselt vastsündinud beebi vajalike toitainetega, sealhulgas vitamiinide ja mineraalainetega, varustatud. Pärast sündi on lapsele parim toit rinnapiim, sest lisaks rinnapiimas sisalduvatele toitainetele ja viiruste eest kaitsvatele antikehadele on rinnaga toitmisel oluline roll vastsündinu emotsionaalse turvatunde ja vastastikkuse kontakti loomisel,” selgitab Oolberg.
D-vitamiin toetab tugevate luude ja hammaste kasvu
Hoolimata sellest, et rinnapiim on beebile parimaks toiduks ei sisalda see piisaval hulgal D-vitamiini. “Beebide areng ja kasv on eriti kiire esimesel kolmel elukuul ning siis on luude ja hammaste arenguks ning luude pehmenemisega kulgeva raske haiguse - rahiidi vältimiseks
väga oluline saada piisavas koguses D-vitamiini. Seepärast soovitavad lastearstid anda lastele juba esimesest elupäevast alates D-vitamiini õlitilkasid,” räägib proviisor ning lisab, et rasvlahustuvat D-vitamiini leiab erinevatesse õlidesse segatuna. “Juhul kui üks õli tekitab beebile kõhugaase, siis tasuks D-vitamiini tilgad asendada teise õli baasil valmistatud tootega,” soovitab ta.
Aju arenguks olulised rasvhapped
Hoolimata mitmekülgsest toitumisest ja piisavast värskes õhus liikumisest on lisaks D-vitamiinile lastel sageli puudus ka oomega-3-rasvhapetest. “Oomega-3-rasvhapped on olulised väikelaste aju ning närvisüsteemi arengule, aga võivad abiks olla ka kuiva nahaga seotud murede leevendamisel. Oomega-3 peamiseks allikaks on rasvane kala, mis enamasti piisava tihti toidulauale ei satu,” räägib apteeker. “Aastastele lastele on olemas kalaõli koos D-vitamiiniga, nii saab tähtsad lisaained ühest tootest kätte. D-vitamiiniga kalaõli, saab vastavalt eelistustele võtta nii lusikaga, kui ka segada toidu või joogiga,” lisab ta.
Kehva sööja või taimetoitlase vitamiinimenüü vajab rohkemat täiendust
Paljudel vanematel on kogemus, et mingil hetkel hakkavad lapsed valima, mida söövad ja mõni laps on üldiselt kehvem sööja. “Kui lapse mitmekülgne toitumine on häiritud võib tekkida mõnest ainest puudujääk. Näiteks laste puhul, kes ei tarbi piimatooteid võiks kaaluda lisaks kaltsiumi andmist. Mõned lapsed ei taha lihatoite ning sel juhul tasuks perearstiga nõu pidada ja välja selgitada, kas raua ja B12 vitamiini tase veres on normis,” räägib Oolberg ja rõhutab, et ainult taimetoitu söövad lapsed peaksid kindlasti B12 vitamiini juurde saama.
Haiguse ajal ära vitamiinikuuri tee
Apteekri sõnul näeb ta sügis-talvisel viirushaiguste perioodil sageli vanemaid apteegis laste immuunsuse toetamiseks vitamiine ostmas. “Üldreegel on, et haiguse ajal me multivitamiinikuuri teha ei soovita ning sellega võiks alustada pärast haiguse seljatamist taastumise perioodil,” õpetab Oolberg.
“Hilissügisel, talvel ja vastu kevadet enne värskete marjade valmimist võib immuunsuse tugevdamiseks teha ennetava C-vitamiini kuuri. Ent kõige parem on nii lastel kui üldse igas vanuses inimestel süüa rohkelt värsket puu- ja juurvilja, kuna lisaks vitamiinidele ja mineraalainetele on nendes ka piisavalt kiudaineid, mis hoiavad seedimise korras,” rõhutab proviisor puu-ja juurviljade kasulikkust igapäevases menüüs.
Lastele vitamiine valides tuleks proviisori sõnul tähelepanu pöörata sellele, et vitamiini kogus oleks sobiv ja vitamiin lapsele manustamiseks mugavas vormis. Lapse vanusele sobiva vitamiini leidmiseks ning erinevate lisandite kasutamisel vitamiinide ületarbimise vältimiseks tasuks samuti apteekriga nõu pidada.
