Kui palju tuleks päevas vett juua? Apteeker vastab

Inimese keha koosneb suuremas osas veest: täiskasvanu kehamassist moodustab vesi ligi 60–70%. Ent kui palju tuleks päeva jooksul vett ikkagi tarbida? Vastab BENU apteegi farmatseut Anton Ojamaa.

Vesi on väga vajalik

Vesi osaleb praktiliselt kõigis kehas toimuvates protsessides. Näiteks aitab transportida toitaineid rakkudesse, viia jääkaineid neerude kaudu organismist välja, hoida vereringet töös ja tagada, et lihased ning liigesed toimiksid normaalselt.

Samuti reguleerib vesi kehatemperatuuri – näiteks higistamine on keha loomulik mehhanism jahutamiseks. “Pea aga meeles, higistamisega kaotatakse samuti kehast vedelikku, seega on sel juhul vaja tarbida lisakogus vett. Kui vedeliku tasakaal on korrast ära, kannatavad kõige kiiremini aju- ja närvitegevus, mistõttu piisav vee joomine on otseselt seotud ka hea enesetunde, keskendumisvõime ja töövõimega,” sõnas apteeker.

Kui palju vett tuleks päevas juua?

Vedeliku vajadus sõltub Ojamaa sõnul inimese vanusest, kehakaalust, kehalisest aktiivsusest ja ümbritsevast kliimast. “Keskmiselt soovitatakse täiskasvanutel juua umbes 1,5–2 liitrit vedelikku päevas, kuid kuuma ilma, sportimise või füüsilise töö korral võib vajadus olla oluliselt suurem.”

Oluline on meeles pidada, et mitte kogu vedelik ei pea tulema joogiveest – umbes 20–30% saab inimene toidust, eriti puu- ja köögiviljadest, mille veesisaldus on suur (näiteks arbuus, kurk, apelsin). “Samuti annavad vedelikku supid ja muud joogid, kuid kõige parem on eelistada puhast vett, kuna see ei sisalda liigseid kaloreid ega lisaaineid,” lisas ta.

Kerge vedelikupuudus võib ilmneda juba siis, kui organismist on kadunud 1–2% vedelikust – sellest annavad märku janu, kuiv suu ja tumedam uriin. “Need sümptomid näitavad, et vedelikupuudus on juba suur. Sageli lisanduvad sellele peavalu, väsimus, keskendumisraskused ja tujukõikumised, aga need tekivad alles siis, kui vedelikukadu oli juba suurem,” ütles Ojamaa.

Dehüdratsiooni süvenedes võib inimene tunda pearinglust, iiveldust, lihaskrampe ning südamepekslemist. “Pikaajaliselt võib vähene vedeliku tarbimine soodustada neerukivide teket, seedimisprobleeme ja naha kuivust. Seega on igapäevane teadlik vee joomine oluline ka tervise pikaajaliseks hoidmiseks.”

Kuidas vee joomine igapäevarutiini paremini tuua?

Kuigi paljud inimesed unustavad päeva jooksul vett juua, on harjumusi võimalik kujundada ning seeläbi vee joomine meeldivamaks muuta. Anton Ojamaa tõi välja mõningad näpunäited:

• maitse lisamine – värske sidruni-, kurgi-, piparmündi- või marjatükid annavad veele meeldiva maitse, ilma et lisanduks suhkrut või kaloreid;
• gaseeritud vesi – sobib vahelduseks, kui tavaline vesi tundub igav. See võib aidata suurendada vedeliku tarbimist, kuigi liialdada ei tasu. Gaseeritud vesi on vastunäidustatud maoprobleemidega inimesele;
• mugav veepudel – korduvkasutatav pudel, mida on lihtne kaasa võtta, muudab vee joomise automaatsemaks ja käepärasemaks;
• teadlikud rutiinid – joo klaas vett kohe hommikul. Parem on sellele hommiku veele lisada ka natuke sidrunit, et valmistada magu ette hommikusöögiks. Arukas on iga kohvitassi kõrvale juua klaasitäis vett;
• meeldetuletused – telefoni märguanded või nutikellad võivad olla abiks neile, kellel kipub vee joomine ununema. Hea nipp arvuti taga istuvatele töötajatele on veepudeli asetamine enda tööarvuti kõrvale.

Vee joomist tasub apteekri sõnul võtta kui lihtsat, aga äärmiselt tõhusat investeeringut oma heaolusse. “Mitte iga päev, aga näiteks kord või mitu korda nädalas on hea juua ka mineraalvett, mis sisaldab mineraalaineid. Tasub aga tähele panna, et sellised veed on kõrge soolasisaldusega, mis kindlasti ei sobi kõrge vererõhktõve all kannatavatele inimestele,” võttis Anton Ojamaa kokku.