Kui palju valuvaigistit on liiga palju? Proviisor: sõltuvusse langeda on kergem kui seda ravida.

Valuvaigisti pakub küll kiiret ja tõhusat leevendust tekkinud valule, kuid siiski tuleb selle tarvitamisse suhtuda terve mõistusega, kuna vastasel juhul tuleb hiljem tegeleda komplikatsioonidega. Kas valuvaigisti võib tekitada sõltuvust ning milliseid vigu tuleks valuvaigistit võttes vältida, selgitab BENU apteegi proviisor Marget Raukas.

Mittenarkootilised valuvaigistid reeglina sõltuvust ei tekita

Raukase sõnul jagunevad valuvaigistid laias laastus kaheks. “Mittenarkootilisi (paratsetamool, aspiriin, ibuprofeen, ketoprofeen, diklofenak, naprokseen) valuvaigisteid, mis ei põhjusta ravimisõltuvust, saab osta käsimüügist ja retseptiga. Seevastu narkootilised valuravimid ehk opiaadid (kodeiin, tramadool, oksükontiin, fentanüül, morfiin) on rangelt vaid retseptiravimid, välja arvatud kodeiiniga paratsetamooli kombinatsioon, mis on registreeritud nii käsimüügi kui reteseptiravimina ja erineb neis sisalduva kodeiini suhtes,” selgitas ta.

Kui mittenarkootilised valuvaigistid leevendavad näiteks peavalu, siis opiaatidel on teistsugune ülesanne. “Opiaate kasutatakse mõõduka ja tugeva ning kroonilise valu puhul kindla raviskeemi järgi vähiravis, operatsioonide järel, liiges- ja lihasvalude ning raskemate traumade korral,” rääkis Raukas.

Inimene tajub narkootilise valuvaigisti tarvitamisel leevendust ja kõrgendatud meeleolu

Ent kuidas valuvaigisti tegelikult töötab? Nimelt suhtlevad valuvaigistid aju nende retseptoritega, mis on seotud naudingu, õnnetunde ja valuga. “Kui inimene tarbib narkootilist valuvaigistit, siis tajub ta valu leevendust, kõrgendatud meeleolu, eufooriat – need on mõjud, mis võivadki mõnele inimesele sõltuvust tekitada,” märkis ta.

Niinimetatud ajukeemia on Raukase sõnul seotud mitme teguriga: 

1. geneetika – kui teie lähisugulased võitlevad sõltuvusega, olete altimad sõltuvusse langema;
2. psühholoogiline tegur – kui ravimata depressioon või muu psüühikahäire tekitab halba meeleolu, on suurem risk jääda sõltuvusse narkootilistest valuvaigistitest;
3. keskkonnategur – kaootiline kodukeskkond, kus narkootikumide ja alkoholi tarvitamine on probleemiks, võib selles keskkonnas viibival inimesel kergemini sõltuvus tekkida.

Valu on proviisori sõnul igal inimesel individuaalne ning võib olla seotud varasemalt kogetud valuga. “Tugev valu tekitab hirmu ja ärevust ning võib segada und – siinjuures tuleb valu ennetada, mitte leevendada juba tekkinud valu. Valu kannatamine segab igapäevast elu ning võib muutuda krooniliseks, sest valu mehhanism muutub ning ravi läheb keerulisemaks ja võib viia invaliidistumiseni,” näitlikustas Raukas.

Seetõttu on oluline konsulteerida probleemide tekkel vastava spetsialistiga, mitte valu kannatada. “Usaldage oma arsti ja andke talle mõista ka oma vaimse tervise olukorra kohta,” julgustas proviisor.

Kuidas valuvaigistit õigesti tarvitada?

Kõige lihtsam, mugavam ja ohutum on proviisori hinnangul suukaudne valuravim. Kuidas valuvaigistit tarvitada ning mida seejuures tähele panna? “Mittenarkootilisi käsimüügi valuvaigisteid tuleks tarvitada vastavalt arsti soovituse järgi või infolehe õpetuse alusel, järgides vanust, kehakaalu, kaasuvaid haigusi ja muid tarvitatavaid ravimeid. Soovitan kindlasti valuvaigisti soetamisel küsida täiendavat infot apteekrilt või ravimit väljakirjutanud arstilt.”

Ägeda valu (peavalu, seljavalu, närvivalu, hambavalu, traumavalu) puhul tuleks ravimit võtta võimalikult koheselt, mitte oodata hetke, kui valu ise taandub. “Manustamise intervall on kirjas infolehes (näiteks 6–8 tunni järel või 12-tunnise vahega). Tavaliselt manustatakse valuvaigisti pärast söömist, v.a paratsetamool, mida saab manustada ka tühja kõhuga,” juhendas Raukas.

Lubatud on paratsetamooli kombinatsioon ibuprofeeniga

Ent kas kasutada võib ka mitut valuvaigistit korraga? Proviisori sõnul on lubatud ka paratsetamooli kombinatsioon ibuprofeeniga, seda juhul, kui paratsetamool üksi ei anna 1 tunni jooksul valuvaigistavat efekti. Sellisel puhul on valuvaigistav toime tugevam,” selgitas proviisor.

Kui aga valu põhjustaja on põletik (palavik, turse, punetus), tuleb valu- ja põletikuvastast ravimit (mittesteroidsed põletikuvastased ravimid) võtta kuuridena (7–14 päeva). “Valu taandub 2–3 päeva jooksul. Võib aga ka juhtuda, et valu ei allu ravimile või tekivad ootamatud kõrvaltoimed – siis tuleb võtta ühendust pere- või vastava raviarstiga,” lisas Raukas.

Kui ohtlik või ohutu on aga valu leevendamiseks mõeldud retseptiravimit liigselt tarvitada? “Retseptiga väljastatud narkootiliste valuvaigistite lühiajaline tarvitamine arsti poolt määratud doosis on üsna ohutu,” sõnas ta.

Vale kasutamise korral tuleb tegeleda ärajäämanähtudega

Ravimi liigtarvitamisest tingitud valu ei tohi proviisori sõnul kindlasti ravida ravimi annuse edasise suurendamisega. “Sellega põhjustate vaid kõrvaltoimete (neeru-, maksa- ja maoprobleemide) suuremat riski,” hoiatas Raukas.

Ent kui palju valuvaigistit on liiga palju? “Peavalu ravimi tarvitamine üle 10–15 päeva kuus (sõltuvalt valuvaigistist) on juba liiast. Sellisel juhul võib valu sarnaneda pingetüüpi peavalule ning viibki sageli ravimi liigtarvitamiseni. Sellistel puhkudel tuleb konsulteerida arstiga.”

Ehkki paratsetamool, mis on üks enamkasutatavaid valuvaigisteid, proviisori sõnul sõltuvust ei tekita, võib füüsiline sõltuvus tekkida siis, kui sinna on lisatud kodeiin, mis kuulub opiaatide hulka. “Kui ravimit tarvitada iga kahe päeva tagant ja üle kolme kuu, on suur oht sattuda kodeiinist sõltuvusse,” märkis ta.

“Ravimi tarvitamise lõpetamisel tuleb tegeleda juba ärajäämanähtudega, millele viitavad vajadus ravimi järele, suurenenud pupillid, nohu, haigutamine, higistamine, unetus, nõrkus, kõhukrambid, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, lihaste spasmid, külmavärinad, ärrituvus ja valu. Siit edasi tekivad juba sotsiaalsed probleemid,” tõi Raukas erinevaid näiteid.

Ärajäämanähtude vähendamiseks soovitatakse pikka aega (üle kahe-kolme kuu) kodeiini tarvitanud patsientidel vähendada annust järk-järgult ja meditsiinitöötaja juhendamisel. “Kodeiini ja teiste opiaatide kasutamise ajal on alkohol keelatud, kuna see võib süvendada sõltuvuse teket,” lisas ta.

Sõltuvusse langeda on kergem kui seda ravida

Kui aga sõltuvus on juba tekkinud, on esimese sammuna oluline tunnistada, et probleem tõepoolest eksisteerib. “Rääkige sellest avameelselt ja ausalt oma pereliikme või sõbraga, keda usaldate. Sellest on abi taastumise varases staadiumis ning võite uhkust tunda oma probleemi tunnistamise üle. Vaimselt aitab end paremini tunda piisav uni, korralik toitumine ja füüsiline aktiivsus,” julgustas proviisor.

Kui narkootilise valuvaigisti sõltuvus on tõsisem, tuleb pöörduda abi saamiseks spetsialisti (raviarst, perearst, psühholoog) poole. “Kiirem viis on veebi teel sõltuvusnõustamine, kus saab kirjutada või vestelda oma mõtetest,” näitlikustas ta.

“Opiaatide kuritarvitamisest tekkinud füüsilise ja psüühilise sõltuvuse korral, kus valu küll enam ei ole, ent eksisteerib pidev vajadus valuvaigistit hankida, külastatakse sageli erinevaid arste, laenatakse-varastatakse või ostetakse ravimit Internetist. Kõige õigem tegu on pöörduda vastavasse kliinikusse eriarsti poole. Sõltuvusse langeda on kergem kui seda ravida,” nentis Raukas.

“Määratud annuste järgimine, arsti teavitamine kõrvaltoimetest ja hoolikas valupäeviku pidamine viivad sõltuvuse ohu miinimumini. Seega soovin ohutut ja valuvaba suve lõppu!” ütles ta lõpetuseks.