Mida teha pärast kaitsmata vahekorda?

Kaitsmata vahekord võib tekitada palju küsimusi. Kas ma võin jääda rasedaks, kas peaksin võtma SOS-pilli, millal teha rasedustest? Kas võisin nakatuda mõnda sugulisel teel levivasse infektsiooni ja kas ning millal peaksin minema testima?

Kõige olulisem on tegutsemine, sest lihtsalt oodata ja parimat loota võib viia soovimatute tagajärgedeni. Näiteks raseduse vältimiseks peab SOS-pilli sisse võtma esimesel võimalusel pärast vahekorda – soovitatavalt esimesel võimalusel kolme ööpäeva jooksul. Samas ei tähenda üks kaitsmata vahekord automaatselt seda, et tekib rasedus või inimene nakatub suguhaigusesse.

Pärast kaitsmata vahekorda tuleb mõelda kolmele asjale. Kas oli oht ainult rasestuda, ainult oht nakatuda seksuaalsel teel levivasse infektsiooni või mõlemad korraga?

Kui kaitsmata vahekord juhtus just praegu

Kõigepealt mõtle, mis täpselt juhtus.

Kaitsmata vahekorraks võib olla olukord, kus kondoomi ei kasutatud, kondoom purunes või tuli maha, kondoom pandi peale alles vahekorra jooksul või tekkis viga mõne muu rasestumisvastase vahendi kasutamisel. Näiteks ununes pill või plaaster jäi õigel ajal vahetamata.

Kui vahekorra järel tekkis oht rasestumiseks, aga rasedust ei soovita, siis tasub SOS-pilli kasutada esimesel võimalusel. Hädaabikontratseptsiooni saab sõltuvalt meetodist kasutada kuni kolme ööpäeva jooksul ning see toimib üldjuhul seda paremini, mida varem seda kasutatakse.

HIV-i nakatumise ohu puhul, tuleb tegutseda veel kiiremini. HIV-i kokkupuutejärgse profülaktika ehk PEP-raviga tuleb vajadusel alustada hiljemalt 72 tunni jooksul. Hilisema alustamise puhul väheneb ravi tõhusus oluliselt. Ravi saamiseks tuleb pöörduda nakkushaiguste arsti poole.

Sugulisel teel levivate infektsioonide ja raseduse testimiseks on aga enamasti vaja oodata, sest vahetult pärast vahekorda tehtud testid ei pruugi veel midagi näidata.

Kas rasedus võib tekkida ka siis, kui seemnepurset tuppe ei toimunud?

Seksuaaltervis.ee nõustamises on see üks sagedasemaid küsimusi. Sageli arvatakse, et kui peenis tõmmati enne seemnepurset tupest välja, siis rasedust tekkida ei saa. Katkestatud suguühe ei ole aga usaldusväärne rasestumisvastane meetod.

Kui peenis on olnud tupes ilma kondoomita, tuleb rasedusriski hinnata ka siis, kui seemnepurset tuppe teadaolevalt ei toimunud. Kui penetratsiooni ei toimunud, on risk väike, kuid teoorias võimalik, kui seemnevedelik satub tupeava vahetusse lähedusse või sisse muul moel.

SOS-pill – mida kiiremini, seda parem

SOS-pill on tablett, mida kasutatakse seksuaalvahekorra järgselt rasedusest hoidumiseks. See tuleb sisse võtta esimesel võimalusel pärast vahekorda – soovitatavalt esimesel võimalusel kolme ööpäeva jooksul. SOS-pill võib omada toimet ka kuni 5 ööpäeva jooksul pärast vahekorda. Siiski kehtib üldreegel, mida varem SOS-pill pärast kaitsmata vahekorda sisse võtta, seda tõhusam see on. SOS-pille saab osta apteegist ilma arsti retseptita. SOS-pill ei kaitse seksuaalsel teel levivate haiguste eest.

SOS-pilli tõhusus sõltub sellest, kui kiiresti pärast kaitsmata vahekorda seda võtta ja missuguses menstruaaltsükli faasis see toimub. Mida kiiremini pill sisse võtta, seda tõhusam see on. Kui SOS-pilli tarvitada 24 h jooksul pärast kaitsmata vahekorda, võib see olla kuni 99% efektiivne. Hilisema võtmise korral tõhusus väheneb. Kui kõhkled, kas on mõtet SOS-pilli võtta või ei, siis on soovitatav ikkagi pigem võtta.

Millal teha rasedustest?

Liiga vara tehtud rasedustest võib anda negatiivse tulemuse ka siis, kui rasedus on tegelikult tekkinud. Kodune rasedustest on üldjuhul kõige usaldusväärsem alates päevast, mil menstruatsioon oleks pidanud algama.

Kui sa ei tea, millal järgmine menstruatsioon peaks tulema, on lihtne reegel. Tee rasedustest vähemalt 14 päeva pärast viimast kaitsmata vahekorda. See kehtib ka siis, kui kasutasid SOS-pilli ja tekkis SOS-pilli järgne veritsus. Kui test on negatiivne, kuid menstruatsioon ei alga või raseduse kahtlus püsib, korda testi nädala-kahe pärast või pöördu nõustamiseks tervishoiutöötaja poole.

Kaitsmata vahekorraga võib kaasneda risk nakatuda suguhaigusesse

Kaitsmata vaginaalse, anaalse ja oraalse seksi käigus võivad levida seksuaalsel teel levivad infektsioonid ehk STLI-d, mida sageli nimetatakse ka suguhaigusteks.

Nende hulka kuuluvad näiteks klamüdioos, gonorröa, süüfilis,HIV, genitaalherpes jne.

Risk sõltub sellest, milline seksuaalkontakt toimus, kas kasutati kondoomi või muud barjäärimeetodit, millises kehapiirkonnas kontakt toimus ning kas partneril oli mõni nakkus. Oluline on teada, et paljud STLI-d võivad kulgeda sümptomiteta. See, et midagi ei valuta, sügele ega eritu, ei näita veel, et nakkust kindlasti ei ole.

Millal STLI-de suhtes testida?

Kohe järgmisel hommikul kõikide STLI-de suhtes testimine ei ole mõistlik. Nakatumise ja testi positiivseks muutumise vahele jääb niinimetatud aknaperiood. See on eri infektsioonide ja testide puhul erinev, kuid keskmiselt 3-4 nädalat.

Kui sul oli riskikontakt oleks mõistlik pöörduda näiteks Seksuaaltervis.ee veebinõustamisse. Spetsialist aitab otsustada, milliseid proove on vaja, millal need võtta ning milliseid analüüse tuleb vajadusel hiljem korrata. Kui oled kuni 26. aastane noor, siis on sul võimalik oma murega tasuta pöörduda noorte nõustamiskeskustesse. Vanemad kui 26. aasta vanused saavad sellise murega pöörduda perearsti või naha- ja suguhaiguste arsti poole.

Kui pärast kaitsmata vahekorda tekivad sümptomid või seksuaalpartner annab teada, et tal on diagnoositud STLI, siis tasub koheselt spetsialisti poole pöörduda.

Kui oli oht nakatuda HIV-iga, siis tasub teada, et on olemas HIV-i kokkupuutejärgne profülaktika ehk PEP. PEP tähendab HIV-vastaste ravimite kasutamist pärast võimalikku nakatumist eesmärgiga takistada HIV-nakkuse kujunemist. PEP-raviga tuleb alustada võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast võimalikku kokkupuudet. Mida varem ravi alustatakse, seda parem. Kui arvad, et HIV-risk võis olla oluline ja vahekorrast on möödas vähem kui 72 tundi, ära oota HIV-testi tegemiseks sobivat aega, vaid pöördu kiiresti vastavasse tervishoiuasutusse.

Kõige olulisem - ära jää ainult ootama

Pärast kaitsmata vahekorda võib esimene reaktsioon olla paanika või soov lihtsalt oodata ja vaadata, kas menstruatsioon tuleb nii nagu peab või kas aja jooksul tekib mõni suguhaiguse sümptom. Tegelikult on just esimesed tunnid ja päevad need, mil on võimalik kõige rohkem ära teha. Üks kaitsmata vahekord ei tähenda automaatselt rasedust ega STLI-sse nakatumist. Vaatamata sellele on siiski oluline, et inimene oleks teadlik riskidest ning oskaks vajadusel õigeaegselt ja õigesti tegutseda.

Autor: seksuaaltervis.ee