Miks tekivad kannalõhed? Apteeker selgitab, kuidas neid ära hoida

Kuivad kannad põhjustavad paljudele inimestele ebameeldivusi, seda eeskätt suveperioodil. BENU apteegi farmatseut Anton Ojamaa sõnul võib pealtnäha väike mure viia aga palju suurema probleemi – kannalõhe – väljakujunemiseni, mistõttu on oluline selle tervisemure tekkimist võimalikult varakult ennetada.

Põhjuseid võib olla erinevaid

Ojamaa sõnul on kannalõhed ebameeldiv nahakoe seisund, mis on põhjustatud naha kuivamisest. “Nahk muutub kõvaks, hakkab sügelema, seejärel lõheneb. Kui midagi ette ei võeta, võivad tekkida nahapaksendid, valu ning lausa veritsus,” ütles ta.

Kannalõhed on olemuselt sarnased kuivanud maapinna lõhedega, mis tekivad tegelikult sageli täpselt samasugusel põhjusel ehk niisutusaine(te) (vee) puudumisel. Samas ei peitu inimese nahalõhede põhjus ainult dehüdreerimise (veekao) tagajärjel. “Tekkepõhjuseks võib samuti olla hõõrdumine, haudumine ja higistamine või isegi jalaseen,” näitlikustas farmatseut.

Et inimese nahk vajab aastaringselt niisutust, pole ka kannad siinkohal erand. Kuid teatud eluviisiga inimestel võib hoolitsust siiski teistest rohkem vaja minna. “Eriti on vaja jalgu niisutada neil, kes teevad pikalt tööd püstises asendis ning halvasti ventileeritavates jalanõudes, samuti ka neil, kelle jalalaba on kogu päeva jooksul (näiteks sokkidega) kaetud,” tõi ta välja. Seega võib probleem tekkida näiteks siis, kui nahk ei saa õhku ning paljajalu käimist välditakse.

Kuivad ja kannalõhedega jalad mõjutavad farmatseudi sõnul oluliselt inimese elukvaliteeti. “Kui oma tervisele tähelepanu ei pöörata, oleme lõpuks meie ise need, kes selle pärast kannatama peavad. Seega on soovitatav hoolitseda jalgade eest juba profülaktiliselt ning tegeleda igasuguse ebamugavusega kohe, kui see tekib,” sõnas Ojamaa.

Uurea on tõhus relv kuivade kandade vastu

Et põletikuliste kannalõhede kaudu võib infektsioon sattuda organismi ning seal pahandusi korda saata, tasub kandu hoolikalt hooldada ja niisutada. “Kuivi ja lõhenenud kandasid on tarvis määrida paikselt kasutatavate niisutusomadustega jalakreemidega, mis sisaldavad tavaliselt uureat ehk karbamiidi – see on väga tõhus aine, mis niisutab kandu sügavalt,” rääkis ta.

Kui kergemate seisundite puhul piisab 5–10% uureast, siis raskematel juhtudel tuleks välja valida kreem, mille uureasisaldus on suurem. “Kui kannad on juba kõvad, karedad või eriti kuivad, tuleks eelistada kreemi, mis sisaldab uureat koguni 30–50%.”

Olulisel kohal on ka kandade pesemine ja puhastamine, sealhulgas kuivatamine. “Tundlikku jalanahka tuleb pesta vahendiga, mis ei sisaldaks seepi, vaid pehmetoimelist puhastusainet. Kindlasti tuleks vältida piiritust. Pärast jalgade pesu tuleks nahka niisutada ehk kandu kreemitada – seda võiks teha õhtuti. Samuti on väga olulisel kohal ja jalgade ja jalanõude hügieen,” tõi ta välja.

Et naha niiskustase sõltub ka inimese toitumisharjumustest, sealhulgas vee joomisest, tasuks alati tarbida võimalikult palju vett ehk umbes 15–30 milliliitrit iga kehakaalu kilogrammi kohta. Et lähenemine oleks kompleskne, võib kuivade kandade ilmnemisel tarvitada juurde ka sobivaid toidulisandeid.

“Selleks võib kasutada nahale olulisi vitamiine ja antioksüdante nagu A-, E-, C- või B-grupi vitamiinid, oomega-3, oomega-6 ja oomega-7-rasvhapped (kala-, lina- jm õlid). Apteegis on naha tervisele mõeldud sobilikud vitamiinikompleksid kenasti olemas,” märkis ta.

Ära pinguta hooldusega üle

Kuivade kandade vastu aitab Ojamaa sõnul just terviklik lähenemine: kui inimene joob piisavalt vett, kasutab õhku läbilaskvaid jalanõusid, laseb jalgadel kodus “hingata” ning tarvitab vajadusel sobivaid toidulisandeid, õnnestub probleemi hästi kontrolli all hoida.

“Kindlasti võiks igapäevaselt määrida kandadele pehmendavaid ja niisutavaid jalakreeme, mis sisaldavad näiteks mentooli, hobukastanit, proteaasi, allantoiini, sheavõid, pantenooli, piimhapet, uureat, aga ka muid naha niisutusaineid,” ütles ta.

Kindlasti võiks vältida jalgade liigset vannitamist kuumas vannivees ja kannanaha lihvimist, kuna need võivad naha kuivust hoopis süvendada. “Vannitamise jaoks on vaja kasutada õlisid – seda võiks teha maksimaalselt 1–2 korda nädalas. Sama puudutab viilimist – mõistlik oleks seda teha 1 kord nädalas,” juhendas ta.

Kindlasti tasub murede või küsimuste korral nõu küsida apteekrilt. “Kui käsimüügiravimitest ja kreemidest pole abi, tuleb kindlasti pöörduda podoloogi vastuvõtule,” sõnas Anton Ojamaa lõpetuseks.