Proviisor annab nõu: mida teha, kui jalanõud tekitavad valusaid ville?

Paljudel inimestel pole suveperioodil või uute jalanõude soetamisel pääsu valusatest ja tüütutest villidest. Õnneks leidub aga kavalaid viise, kuidas villide tekkimist ära hoida. Miks villid tekivad ning kas villi võib jala peal soovi korral katki teha, räägib BENU apteegi proviisor Astrid Oolberg.

Miks tekivad villid sageli just suvekuudel?

Oolbergi sõnul võivad villid tekkida mitmel põhjusel: kui üheks sagedaseks põhjuseks on hõõrdumine või surve nahale, siis teiseks teguriks on suviselt palav ilm. Kõige rohkem tekib ville kannale ja päkkadele, vahel ka jalalabade peale.

“Kõigepealt tekib lühiajalise hõõrdumise tulemusel nahale punetus ning valu. Kui aga hõõrdumine jätkub ka pärast seda, siis eralduvad naha ülemine ja alumine kiht üksteisest. Nendevaheline tühimik täitub vedelikuga ning see tähendab, et vill ongi tekkinud,” rääkis ta.

“Jalgadele tekivad villid eelkõige mehaanilise hõõrdumise käigus ehk peamiselt siis, kui jalanõud pigistavad, on kitsad või ostetud said uued jalanõud, mis on veel sisse kandmata,” selgitas proviisor.

Ent ville võivad tekitada ka liiga suured jalanõud, mis hästi jalga ei istu. Sageli aga on põhjuseks niisked või higistavad jalad, mis on suvekuudel väga tavaline. “Kuna eelmisest suvest on piisavalt palju aega möödas ning nahk on varvaste vahel õrn, võivad villid tekkida plätude kandmisel ka varvaste vahele,” näitlikustas Oolberg.

Villiplaastrid päästavad hädast välja

Kuidas juba tekkinud villi eest hoolt kanda? Tekkinud valu ja kipituse korral tuleks proviisori sõnul jalanõusid võimalikult kiiresti vahetada ning asetada plaaster hõõrdunud kohale.

“Kui vill on tekkinud, siis tuleks seda puhastada jooksva puhta vee all või kasutada mittekipitavat antiseptikumi. Seejärel võiks villi peale asetada plaastri,” juhendas proviisor.

Ent kas villi võib ka soovi korral katki teha? Võib küll, kuid ettevaatlikult. “Villi katki tegemisel tuleks kasutada antiseptikumiga puhastatud nõela ja teha paar auku villi äärde. Seejärel tuleb vedelik välja lasta ning vill puhastada. Peale võiks ikka panna plaastri.”

Seega võiks villi eest hoolitsemiseks olla koduapteegis mittekipitav antiseptikum, plaaster või eriotstarbeline villiplaaster. “Villiplaastrid on hüdrokolloidplaastrid, mis toimivad nii, et kui need asetada hõõrdunud kohale või igas staadiumis villile, imavad need endasse koevedeliku vigastatud piirkonnast. Tekkiv hüdrokolloid hoiab vigastatud piirkonna niiske, seega teeb plaaster villi vähem valulikuks ja niiske keskkond omakorda toetab villi kiiremat paranemist,” selgitas proviisor.

Oolbergi hinnangul teeb villiplaastrid eriti mugavaks just fakt, et need jäetakse villile mitmeks päevaks, kuniks vill hakkab ise lahti tulema.

Kuidas ville ennetada?

On päevselge, et villid ei teki niisama istudes, vaid aktiivselt ringi liikudes. Ent mida siis teha, et villide tekkimist ennetada?

“Vali sobiva suurusega jalanõud ning kanna võimalusel sokke, et paljast jalga jalanõusse mitte pista. Ent paratamatult on ka tõsiasi, et mõnedel tekivad alati uute jalanõudega villid. Sellisel juhul oleks nutikas kasutada mitut paari jalanõusid vaheldumisi,” julgustas Oolberg.

Apteegis on saadaval ka ville ennetav pulk, mida võiks hõõruda puhtale jalale ehk sinna piirkonda, kus villide tekkimise tõenäosus on suurem. “Seda võiks ennetavalt kasutada ka siis, kui plaanis on jalgsimatk või õuetreening. Ka ajateenistusse läinutele on selle pulga kasutamine samuti asjakohane võimalus hõõrdumiste või villide ennetamiseks,” soovitas ta.