Proviisor selgitab: miks valuvaigisti mõnikord siiski ei mõju?

Ehkki valuvaigisti võib aidata valu leevendada, ei tee ta seda alati. Milliseid valuvaigisteid apteegis leidub ning millise valu leevendamiseks need täpsemalt mõeldud on, selgitab BENU apteegi proviisor Margot Lehari.

Valu on ebameeldiv kõigi jaoks

Valu on Lehari sõnul ebameeldiv sensoorne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku kudede kahjustusega. “Äge valu tekib järsku, ta ei kesta kaua ja möödub tavaliselt kiiresti. Pärast kahjustuse paranemist peaks valu kaduma,” rääkis ta.

Tavalised valuvaigistid mõjuvad tema sõnul enamasti ägedale traumaatilisele valule, seda täpsemalt siis, kui valida valu tugevusele vastav toimeaine ja annus. Seevastu põletikuline valu on kroonilist laadi ja tekib tavaliselt korduvate traumade, liiga suurte füüsiliste koormuste ja vale liikumistehnika tulemusena. 

“Kroonilise valuga kaasnevad tihti ka muud sümptomid – väsimus, isutus, une- ja meeleoluhäired.    Kui valu ei lähe üle, muutub see krooniliseks. Kroonilise valu korral tuleb pöörduda arsti poole,” toonitas ta.

Valuvaigisteid leidub erinevaid

Apteegis käsimüügis olevad valuvaigistid mõjuvad Lehari sõnul eelkõige vastavale kahjustunud koele ehk nn traumast tingitud valule. Kuid mismoodi see täpsemalt toimib?

“Peaaegu igas inimese koes on sellised hormoonilaadsed lipiidid, mida kutsutakse prostaglandiinideks. Need vastutavad paljude keha funktsioonide ning ka valu ja põletiku tekke eest. Prostaglandiine aga toodavad omakorda tsüklooksügenaasi (COX) nimelised ensüümid. Apteegi käsimüügis olevad valuvaigistid mõjuvadki sellele COX-ensüümile, blokeerides ensüümi toimimast ja takistades prostaglandiinide tootmist,” selgitas ta.

Niinimetatud COX-inhibiitorid ongi kõige populaarsemad valuvaigistid nagu ibuprofeen, aspiriin, diklofenak, naprokseen, ketoprofeen ja deksketoprofeen. Siiski leidub veel kahte eri tüüpi valuvaigistit.

“Valuvaigisti, mis blokeerib valusignaali jõudmist ja registreerimist vastavas aju osas, on paratsetamool. Samuti on apteegi käsimüügis saadaval veel ka kolmandat sorti valuvaigistid, mis on tavapärasest tugevamad – narkootilised valuvaigistid ehk opioidid nagu kodeiin,” loetles Lehari.

Kroonilise valu korral kasutatakse mõnikord ka antidepressante

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVAd) on proviisori sõnul põhilised valuvaigistid, mis leevendavad palavikku, valu ja turset näiteks krooniliste liigesehaiguste (osteo- ja reumatoidartriit) korral, kuid sobivad hästi ka ägedamate põletikuliste seisundite (luumurd, nikastused, spordi- või muud pehmete kudede vigastused) leevendamiseks. Nendest kõige populaarsemad on aspiriin, ibuprofeen, diklofenak, ketoprofeen ja naprokseen.

“Samuti on need efektiivsed operatsioonijärgsete, hambaravi- ja menstruatsioonivalude, aga ka peavalu ja migreeni ravis. Valuvaigisteid on saadaval on paljudes erinevates ravimvormides, sealhulgas tabletid, pikendatud toimeajaga kapslid, geelid ja plaastrid,” rääkis Lehari.

Kroonilise valu korral võivad raviskeemis olla lisaks valuvaigistitele ka antidepressandid ja epilepsiavastased ained. “Selles raviskeemis olev antidepressant ei mõjuta valu mitte läbi tuju tõstmise, vaid otseselt pärssides valuimpulsside ülekannet tsentraalsele närvisüsteemile,” selgitas ta.

Samas pole sellist toimet kõikidel antidepressantidel. “Ei saa eeldada, et kui ma tarvitan antidepressante, siis ei saa mul kroonilist valu olla. Selline raviskeem ka ei hakka kohe esimesest päevast tööle, vaid võtab nädalaid ja vajab kestvat annuse reguleerimist,” ütles Lehari ning lisas, et kroonilise valu ravi võib olla keeruline ja aeganõudev protsess.

Miks ei ole vahel valuvaigistist abi?

Siiski võib juhtuda, et ühel või teisel juhul valuvaigisti inimese valu ei leevenda. Proviisori sõnul võib siin mängu tulla inimese geneetika. “Genoom on kõikidel erinev ja geneetiliselt võib olla erisusi, kas ja kuidas mingi ravim mõjub. Ühele mõjub ibuprofeen hästi ja valu kaob, teisel tekib poolest tabletist juba mürgistuse ilmingud,” rääkis ta.

Tulevikus saab sellise geenianalüüsi järgi valida inimesele sobilikuima ravimi, mis talle kõige efektiivsemalt töötab. “Geneetika annab vastuse just näiteks küsimusele, miks kodeiin valuvaigistina ei toimi või miks annab ta ülitugevaid kõrvaltoimeid juba madalas annuses,” ütles Lehari.

Siiski leidub proviisori sõnul igale valule lahendus. “Osade valude korral tuleb aga kuulata oma keha ja vajadusel valu aktsepteerida. Kui kulunud liigesed lasevad liikuda ja töötada 20 minutit, siis tulebki peale seda puhata ja anda aega. On oluline, et inimene õpiks ka oma valu tundma ja sellega elama/arvestama.” 

Paljude krooniliste närvivalude korral on abi teatud harjutustest ning sestap kuulub raviplaani näiteks ravivõimlemine, kinesioteipimine, elektriline stimulatsioon, liikumine, massaažid või hingamistehnika. “On erinevaid alternatiive – kellele milline paremini töötab, selgub katsetades,” lisas ta.