Rohkem trenni, vähem rämpstoitu: lihtsad nipid, kuidas uusaastalubadusi päriselt järgida

Uusaastalubadused puudutavad sageli just tervist, sealhulgas tervislikumaid eluviise, rohkem füüsilist liikumist kui ka häid ja positiivset muutust ellukutsuvaid harjumusi. Sageli aga murtakse lubadusi juba aasta esimestel nädalatel või kuudel. Kuidas teha nii, et uusaastalubadused ei oleks ajutised, räägib BENU apteegi proviisor Marget Raukas.

Sügis ja talv esitavad tervisele väljakutse

Proviisori sõnul puudutavad uusaastalubadused sageli just toitumis- ja liikumisharjumusi, sest inimesed teavad, et hea tervis ja särav välimus algab just nendest kahest komponendist. Siiski kipuvad need sügisele ja talvele omase pimeda ja tubase perioodi süvenedes ununema.

“Sügisel ilmade jahenedes ja päevade lühenedes muutub meie kliima aina külmemaks ja pimedamaks, mistõttu oleme rohkem aheldatud tuppa ning mõtleme oma energiavarude suurendamisele. Tihtilugu väsime ka kiirest tööpäevast, lõunapaus läheb märkamatult mööda ja nii piirdume sageli suurema hulga kohvi või toiduga, mille toiteväärtus ei oma mingit tähtsust,” kirjeldas Raukas.

Seepärast on täiesti mõistetav, et oodatakse pühasid ja hea toidu nautimist omaste seltsis. “Üheskoos mõeldaksegi tagasi möödunud 12 kuule, et mis on läinud halvasti ja mida saaks paremaks muuta. Peale seda virvarri jõuab meel selgusele, et tuleb teha elukorralduses korrektuure: hakata tervislikult toituma, mõtlema trenni tegemisele, loobuda suitsetamisest, alkoholist või olla parem inimene.”

Ehkki möödaläinud pühad koos hea seltskonna ja maitsva toiduga on justkui teinud mõtetes restardi ning pannud väärtustama oma tervist, on uusaastalubaduste pidamine sageli keerukas – suurema tõenäosusega saavutavad edu vaid need, kes on eesmärgid elustiiliga vastavusse viinud.

“Aasta on pikk ja maailm muutuv, mille jooksul võib tulla erinevaid muudatusi elukohas, pereelus või karjääris, kuid inimloomusele on omane nendega kohaneda. Kasulik on mõelda, kas muutused juhivad sind või sina neid, kellele pakuvad muutused põnevust kellele on hirmutavad, oled sa arengule avatud või tekitab ülemäära pingeid,” näitlikustas Raukas.

Valides tervislikuma toitumise, tee esimese asjana kindlaks oma tervislik seisund ja veendu, missugused näitajad on kõige suuremas ohus. “Tõsisema tervisemure korral järgi arsti soovitusi, mis treeningutega alustada ning seejuures pidada kinni normaalsest toitumisest.”

Kuidas püsida järjepidev?

Kuid kuidas ikkagi hea eesmärgi nimel püstitatud ideed praktikasse viia? Marget Raukas toob näiteid, kuidas lubadusi järjepidevalt elus hoida:

• Ole eesmärkide seadmisel täpne. Määratle täpselt, mitu kilo plaanid kaalust kaotada – selleks võta endale kohustus treenida näiteks iga päev 30 minutit, vajadusel tee koostööd füsioterapeudi või mõne teise spetsialistiga. Treenimiseks on aja leidmine lihtsam, kui arvata võid. Paar minutit trenni saab teha ka istudes või seistes – tuleb need vaid endale rutiinseks tegevuseks muuta. “Võimalusel kasuta lifti asemel treppe, lõunapausidel jaluta või pikenda parklas auto ja töökoha parkimise vahemaad,” julgustas proviisor.
• Ole treeningute, toitumise ja sõltuvuse muutmisel realist. “Kui te pole aastaid oma toitumist muutnud või keha treeninud, siis maratonijooksjat teist kohe ei saa.”
• Kui te pole toidus köögivilju kasutanud, siis tuleb nendega harjuda päev-päeva haaval. Söömise ajal naudi toidu tekstuuri ning mälu kiirustamata – see parandab toidu seedimist ning vähendab seedehäireid. “Liiga kiire söömine võib põhjustada ülesöömist, sest aju saab maost sõnumi 20 minuti jooksul, et te ei ole enam näljane.”
• Suitsetamisest või alkoholist loobumisel saad jälgida, kui palju oled oma raha säästnud ning kuidas teie maitsemeeled, lõhnataju ning jume selle tulemusel paremaks muutuvad.

Tuleb meeles pidada, et alkoholiga frustratsiooni leevendamine on siiski vaid enesepetmine – selle asemel leidub tegevusi ja hobisid, millega muresid ja stressi eemale peletada. “Proovi teha oma elus 1–2 muudatust ning premeeri end aeg-ajalt kas massaaži või mõne muu lõõgastava protseduuri näol,” soovitas proviisor.

Kindlasti võiks kahjulike harjumuste puhul mõelda ka teistele aspektidele, miks nendest hea loobuda on. “Suitsetamisest, alkoholist või liigsest ostlemisest loobumine aitab parandada ka eelarve pidamist ning rahalist sõltumatust,” näitlikustas Raukas.

Iga samm on kasulik

Eesmärkide seadmise kõrval võib oma vaimset ja füüsilist tervist parandada ka teistel viisidel. “Söö võimalusel omavalmistatud toitu – siis on täpselt teada, mida su organism ühest või teisest toidust saab. Lõuna ajal naudi toitvat lõunasööki, kuid õhtusel ajal pea videvikku sooja joogiga mõnusa raamatu seltsis, lastega oma päevast vesteldes ning koduloomadega tegeledes,” sõnas Marget Raukas.

Ka ekraanidest eemal olemine annab rahulikuma une ning hommikuse värskema olemise tunde. “Parim toetus oma edusammude parandamiseks on muidugi sõbra või elukaaslase tunnustus ning üheskoos käidud matkarada või muul viisil looduses kasulikult veedetud aeg.”

Eriline kiitus kuulub proviisoril eakamatele inimestele, kes harrastavad varakevadest hilissügiseni järves karastamist, igapäevaseid jalutuskäike ning ühiseid väljasõite ja üritusi. “Selline pingete maandamine, aitab parendada mälu, vähendada krooniliste haiguste riski, leevendada stressi ning tasakaalustada öö ja päeva rütmi. Nagu öeldakse: terves kehas terve vaim!”

Niisiis soovib proviisor Marget Raukas ennekõike rohkem rahu iseendaga ja üksteise mõistmist-ärakuulamist, head planeerimist ja uute väljakutsete õnnestumist, tehes kõike muutusi samm-sammu haaval. Nii võiks ka aasta viimased päevad veeta pere ja sõprade koos – miks mitte teha üks talvine jalutuskäik terviserajal või üheskoos midagi muud vabas õhus ette võtta? “Head tervist, tubli eesti rahvas!”