Kuidas võidelda iga-aastase kevadväsimusega?

Tänavu algab kevad 20. märtsil, kuid esimesi ilminguid on juba tunda. Kui soe päike, krapsakas linnulaul ja pikemad päevad peaks inimestesse energiat süstima, siis paljude puhul jääb kauaoodatud energiapurakas aga tulemata. Apteeker selgitab kevadväsimuse nimetuse all tuntud nähtust lähemalt.

Kevadväsimus on termin, mida kasutatakse sageli kirjeldamaks kevaditi tekkivat väsimust, energiapuudust, uimasust ja keskendumisraskusi. „Meditsiinilises mõttes ei ole tegemist eraldi diagnoosiga ja kevadväsimus ei kuulu ametlikku haiguste klassifikatsiooni,“ räägib Rapla Prisma Benu apteegi farmatseut Karoli Uusküla.

Üks peamisi mehhanisme, millega kevadväsimust seostatakse, on organismi sisemise kella muutumine. Tihe seos on ka valguse ning erinevate hormoonide vahel, mis reguleerivad und ja ärkvelolekut, näiteks melatoniin ja serotoniin. „Talvekuudel on Eestis päevad lühemad ja valguse hulk väiksem, mistõttu kohaneb organism teistsuguse unetsükliga. Kevadel, kui päevad pikenevad ja päikesevalguse hulk suureneb, peab keha kohanema uue rütmiga,“ selgitab apteeker.

Kevadväsimus viitab sageli vitamiini- ja mineraalainete puudusele

„Talv möödub üldjoontes pigem siseruumides, kuid ka inimeste toidulaud on külmal perioodil ühekülgsem. See tähendab seda, et erinevad mikrotoitainete puudustele omased sümptomid ilmutavad end kevade saabudes,“ nendib farmatseut.

Üks sagedasemaid puudujääke kevadel on D-vitamiin. Selle puudus võib avalduda väsimuse, lihasnõrkuse, sagedasemate infektsioonide ning luu- ja lihasvaluna. B-grupi vitamiinid mängivad olulist rolli selle juures, et närvisüsteem toimiks korrapäraselt. Selle grupi vitamiinide puudust võib esineda inimestel, kes tarbivad vähem loomseid toiduaineid. Harukordne pole ka C-vitamiini puudus, mis kipub esinema inimestel, kes söövad talve jooksul vähe värskeid puu- ja köögivilju.

Lisaks vitamiinidele võib kevade saabudes esineda inimestel ka mineraalainete vaegusi. „Kevadel võib sagedamini esineda ka raua puudust, eriti naistel,“ sedastab Uusküla. „Rauapuudus võib avalduda väsimuse, kahvatuse, õhupuuduse ja nõrkusena. Raskematel juhtudel võib kujuneda rauavaegusaneemia,“ lisab ta. Farmatseut tuletab meelde, et keha korrapärase toimimise juures on oluline roll ka magneesiumil, mis osaleb paljudes organismi biokeemilistes protsessides, sealhulgas lihaste ja närvisüsteemi töös. „Talve jooksul võib magneesiumi hulk organismis väheneda, kui menüüs on vähem köögivilju, pähkleid ja täisteratooteid. Magneesiumipuudus võib avalduda lihaspingete või -krampidena, väsimuse, ärrituvuse ja unehäiretena,“ toob ta välja.

Farmatseut Uusküla toob välja mõned toidulisandid, mis aitavad vapralt kevadele vastu sammuda:

Möller's Strong vitamiin D kalamaksaõli kapslid N60
Livsane immuunsust toetav jook apelsini maitseline 25ml N7
Livsane Lactoactive Immune
Vitamin C Pro Expert+Tsink kapslid
Luxador Vitamin D3 4000IU immustar

Apteeker paneb aga südamele, et toidulisandite manustamisel ei tohiks ületada pakendil märgitud päevast normi, sest see võib kaasa tuua soovimatuid kõrvalmõjusid.

Kevadväsimus on tavaliselt kerge, ajutine ja möödub piisava puhkamise, liikumise ja õigete toitainete tarbimisega. Kui aga väsimus ning jõuetus ei kao, on oluline pöörduda arsti poole, et selgitada välja vaeguste juurpõhjus.