13.08.2021
13.08.2021
Viimane suvekuu on alanud ja puhkuseplaane tehes kavandatakse ka välismaale sõite. Et koroonaviirus ei ole kusagile kadunud, tasub asju pakkides eriti hoolikalt läbi mõelda, kas kohvris on olemas kõik vajalik, et reis kulgeks turvaliselt ning et tervisemured ei kipuks puhkust segama.
Benu apteegi proviisor Margot Lehari jagab soovitusi, millised ravimid ja isikukaitsevahendid peaks reisile minnes kindlasti kaasa võtma ning kus on neid eriti oluline kasutada.
Lehari soovitab reisile minnes võtta kindlasti kaasa kvaliteetseid kaitsemaske. Ta viitab, et maskid võiksid olla FFP2 tähisega ja pakendil võiks olla ka konkreetne COVID-19 märge – see näitab, et maske on koroonaviiruse suhtes testitud.
FFP2 mask on olemuselt 4-või 5-kihiline respiraator – see tähendab, et ta kaitseb bakterite, tolmu ja muu saaste eest, mis võivad hingamisteid kahjustada. Selline mask on viiruse takistamisel oluliselt efektiivsem kui ühekordne 3-kihiline meditsiiniline või väljalaskeklapiga ehitusmask.
“Eriti oluline on reisile minnes kasutada selliseid maske lennujaamas, lennukis või muus ühiskondlikus ruumis, kus on koos palju rahvast,” rõhutas Lehari. Kui maski endal kaasas pole, siis on soovitatav kindlasti kanda koha peal pakutavat ühekordset meditsiinilist maski.
Mask tuleb panna korralikult ümber nina ja suu, et see oleks mugavalt näo ümber. Maski kandmise aeg võiks olla 4-8 tundi ning pärast kasutamist tuleb see kohe ära visata. “Enne maski ette panemist tuleb käed korralikult pesta ja desinfitseerida,” tuletas Lehari meelde.
Lisaks maskidele on mõistlik kaasa võtta ka isiklik desinfitseeriv geel, mis on kohe käepärast, kui avalikus kohas desinfitseerimisvahendeid ei leidu. Oma desinfitseerimisvahendi eelis on Lehari sõnul see, et saad olla alati kindel, mida see sisaldab ning et see on sinu nahale sobiv.
Soovitatav on kasutada vahendit, mis sisaldab glütseriini või pantenooli ning vähemalt 60% alkoholi. “Glütseriin ja pantenool aitavad taastada nahal kaitsva lipiidikihti, mille alkohol sageli nahalt eemaldab,” põhjendas Lehari soovitust.
Ilmselt jalutab enamik inimesi reisides palju ringi, mistõttu võivad tekkida jalgadele valusad villid. Villid tekivad kas niiskuse tagajärjel või kandes terve päeva vältel uusi, veel sisse kandmata, jalanõusid.
Villide teket saad ennetada tekstiilist spordiplaastri, spetsiaalse villipulga või spetsiaalsete hüdrokolloid plaastritega. Selline plaaster jääb püsima nahale kõige paremini kui nahk on täiesti kuiv.
“Plaaster maandab valu ja kipitust ning inimene saab oma jalutuskäiku jätkata,” selgitas Lehari. Villiplaastrit võib tema sõnul hoida jalal kuni seitse päeva, mille vältel kiirendab see uue naha moodustumist.
Reisil võib tulla ette mitmeid ootamatuid olukordi, mistõttu tuleks võtta kaasa esmaabikomplekt, mis sisaldab vahendeid erinevateks juhtumiteks. Proviisor Lehari tõi välja, mida peaks üks korralik esmaabikomplekt sisaldama.