Vana hea D-vitamiin hoiab viirused ja väsimuse eemal

Talvisel perioodil, mil päikesevalgus meid harva rõõmustab, tõuseb D-vitamiin tervisekeskustes ja apteekides sageli vestluste keskpunkti. See elutähtis vitamiin ei mõjuta ainult meie luid ja immuunsüsteemi, vaid on oluline ka meeleolu, energiataseme ja paljude kehaliste funktsioonide jaoks. Apteeker selgitab lähemalt D-vitamiini olulisust ja jagab soovitusi selle tarbimise kohta.

D-vitamiinil üks olulisemaid rolle on kaltsiumi ainevahetuses. Benu apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane rõhutab, et selle vitamiini puuduse korral langeb kaltsiumi imendumine soolestikus, mis võib põhjustada erinevaid terviseprobleeme – luud hõrenevad ja kaotavad oma mineraalset tihedust, hambad kaotavad tugevust ning lagunevad, lihaste funktsioon halveneb.

Lisaks immuunsüsteemi toetamisele osaleb D-vitamiin ka südamelihase talitluses, närvikoe toimimises, veresuhkru regulatsioonis ja insuliini tootmises. Samuti on see oluline normaalse verehüübimise tagamiseks. „Enamikul keha kudedel ja rakkudel on D-vitamiini retseptorid olemas, mis näitab, kui mitmekülgne ja tähtis on selle vitamiini roll organismis,“ selgitab Valge-Rebane. Kokku reguleerib D-vitamiin vähemalt 200 geeni aktiivsust, mõjutades nii keha kui ka vaimu tervist.

D-vitamiin aitab haiguste korral edukamalt toime tulla

D-vitamiini normaalse taseme ja immuunsüsteemi tugevuse vahel on leitud otsene seos. „See vitamiin mõjutab nii kaasasündinud kui omandatud immuunsust, aitab kehal võidelda infektsioonide ja autoimmuunhaigustega,“ räägib Valge-Rebane. Erinevates uuringutes on välja toodud, et kõrgema D-vitamiini tasemega inimesed põevad grippi, Covid-19 viirust või erinevaid ülemiste hingamisteede haigusi kergemalt.

D-vitamiini kutsutakse sageli päikesevitamiiniks, kuna meie keha suudab seda päikesevalguse toimel (kindel UVB kiirguse tase) ise toota. Eestis on päike D-vitamiini allikana kasutatav 3–4 kuud aastas. “Septembrist maini on siinne UVB-kiirguse intensiivsus liiga madal, et nahas D-vitamiini sünteesi käivitada. Samas ka suvisel ajal on õige intensiivsusega päike ainult ajavahemikus kella 10-14 ja seda sel juhul kui me ei ole kasutanud päikesekaitsevahendeid ja nahk pole riietega kaetud,” selgitab proviisor.

D-vitamiini puudus annab tunda üldises enesetundes

D-vitamiini puudusele viitavad sageli esimesena üldine väsimus, jõuetus ja organismi kaitsevõime langus. "Kui inimesel puudub piisav D-vitamiini tase, jäädakse sageli erinevate viirushaiguste tõttu vinduma ning haigestutakse kergemini," märgib Valge-Rebane. Lisaks üldisele väsimusele on D-vitamiini defitsiidi puhul sagedased lihasjõudluse ja koormustaluvuse vähenemine, lihaste ja luude valulikkus ning raskustunne jalgades.

"Pikemaajalise D-vitamiini puuduse korral võivad tekkida tõsisemad tagajärjed, nagu muutused luudes – lastel näiteks X- või O-jalad, eakatel aga luude hõrenemine ja luumurrud," lisab proviisor. Lisaks seostatakse D-vitamiini puudust  ka hilisemas eas diabeedi tekkega, nõrga immuunsüsteemiga, aga ka fibromüalgia, reumatoidartriidi, sclerosis multiplex’i, depressiooni, lihasnõrkuse ja kõrge vererõhuga.

D-vitamiini vajadus sõltub vanusest ja elustiilist. “Tervetele täiskasvanutele, kes viibivad piisavalt väljas, on soovitatav päevane annus 600–800 TÜ. Sama suur annus on soovituslik ka lastele alates 12ndast eluaastast. Ent eakatel ja luuhõrenemisega inimestel ning teatud riskirühmade puhul võib annus ulatuda 2000 TÜni,” selgitab apteeker.

Valge-Rebane toonitab, et suurenenud D-vitamiini vajadus on lisaks eakatele ka vähese päikesevalguse käes viibijatel, tumedanahalistel inimestel ning rasedatel ja imedatavatel emadel. Lisaks ka neil, kes tarvitavad palju alkoholi ja on rangel taimetoidudieedil ja inimestel, kes teatud haiguste ja ravimite tõttu riskigruppi kuuluvad. „Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka  puberteedieas lastele, kes kasvavad kiiresti.“ 

D-vitamiini, mis on rasvlahustuv vitamiin, soovitatakse manustada õlilahuse (tilgad või sprei) või kapslitena, kusjuures selle imendumist parandab samaaegne rasvasema toidu tarbimine.

Kuidas teada, kui palju D-vitamiini inimene vajab? 

Proviisori sõnul saab D-vitamiini õige annuse määrata ainult vereanalüüsi abil. "Profülaktiline annus, näiteks 1000 TÜ ehk 25 mikrogrammi päevas, on sügis-talvisel perioodil küll näidustatud, kuid defitsiidi korral sellest ei piisa. See annus võib parimal juhul säilitada olemasoleva taseme, kuid halvemal juhul võib D-vitamiini tase organismis hoopis edasi langeda," rõhutab Valge-Rebane.

Vereanalüüsi tulemuste alusel saavad nii arst kui ka apteeker soovitada sobivat annust. "Kui analüüsi tulemus jääb vahemikku 50–75 nmol/L, on soovitatav tarvitada 1000–2000 TÜ D-vitamiini päevas. Kui tase on 25–50 nmol/L, on soovituslik annus juba 2000 TÜ päevas ja kui näitaja langeb alla 25 nmol/L, tuleks kasutada 4000 TÜ päevas," toob proviisor välja konkreetsed juhised.

"Defitsiidi korral tuleb suuremaid annuseid tarbida igapäevaselt vähemalt kaks kuni kolm kuud. Seejärel tasub teha uus vereanalüüs, et hinnata tulemusi ja vajadusel korrigeerida D-vitamiini tarbimist," lisab apteeker, rõhutades, et regulaarne kontroll on oluline õige tasakaalu hoidmiseks.

Oluline on jälgida annuseid. “Toidust ja päikesest saadud D-vitamiinist pole üledoosi võimalik saada, kuid toidulisandite pikaajaline liigtarbimine võib põhjustada kõrvaltoimeid, nagu iiveldus, kõrge vererõhk ja tugev janu,“ hoiatab Valge-Rebane.