Moksifloksatsiini suhtes tundlike bakterite poolt põhjustatud infektsioonide ravi 18-aastastel ja vanematel patsientidel. Moksifloksatsiini võib järgmistel näidustustel kasutada ainult juhul, kui nende infektsioonide raviks tavaliselt kasutatavad teised antibakteriaalsed ained on sobimatud: - äge bakteriaalne sinusiit; - kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse, sh bronhiidi ägenemine. Moksifloksatsiini võib järgmistel näidustustel kasutada ainult juhul, kui nende infektsioonide esmaseks raviks tavaliselt kasutatavad antibakteriaalsed ained on sobimatud või need ei toimi: - olmetekkene pneumoonia, välja arvatud rasked juhud; - kerge kuni keskmise raskusega sisemiste suguelundite põletik (st väikevaagna põletikud, sh salpingiit ja endometriit) ilma tuboovariaalse või vaagna abstsessita. Moksifloksatsiini kasutamine monoteraapiana kerge kuni keskmise raskusega sisemiste suguelundite põletike raviks ei ole soovitav. Ravimit tuleks manustada kombinatsioonis teise sobiva antibakteriaalse ravimiga (nt tsefalosporiiniga), kuna Neisseria gonorrhoeae resistentsus moksifloksatsiinile on suurenenud. Monoteraapiat võib kasutada juhul, kui on võimalik välistada moksifloksatsiinile resistentne Neisseria gonorrhoea (vt lõigud 4.4 ja 5.1). Moksifloksatsiini tablette võib kasutada ka ravikuuri lõpuleviimiseks esmase intravenoosse moksifloksatsiinravi ajal paranemise ilminguid näidanud patsientidel järgmistel näidustustel: - olmetekkene pneumoonia; - naha ja nahaaluskoe tüsistunud infektsioonid. Moksifloksatsiini tablette ei tohi kasutada naha ja nahaaluskoe infektsiooni ühegi tüübi või raske olmetekkese pneumoonia esmaseks raviks. Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.