Apteeker: mees, hoia oma tervisenäitajatel silm peal!

November on traditsiooniliselt pühendatud meeste tervisele, et juhtida meeste tähelepanu oma tervisekäitumisele. Sellest, mida mehed saaksid ise oma tervise jaoks teha, jagab nõu Benu farmatseut Lauri Baar.

Me kõik soovime, et tervena elatud aastaid jätkuks võimalikult kaua, kuid paraku eelmisel aastal Eestis just see näitaja langes nii meestel kui naistel, olles vastavalt 52,8 ja 55,6 aastat. Veel aasta varem näitas statistikaameti arvutus meestele ligi kaks ja naistele üle kolme aasta pikemat eluiga tervena.

Miks kipub meeste tervena elatud aastad lühemad olema? Lauri Baari sõnul võib põhjusi otsida meeste noorusaegsest riskikäitumisest. “Üldjuhul areneb inimene kuni 25nda eluaastani ja see on ka aeg, milleni hormoonide tase kehas on kõrgeim. Seetõttu juhtub, et mehed käituvad tihti nii, nagu poleks homset. Liigne pidutsemine, hooletus enda tervise suhtes, magamata ööd – kõik need jõuavad kunagi tervisele järgi ja seetõttu on vananedes meestel tavaliselt rohkem terviseprobleeme. Lisades siia juurde veel nüüdseks õnneks hääbuva trendi, et mees arsti juures ei käi ja nii need terviseprobleemid kuhjuvadki,” sõnas apteeker.

Põhjused, miks kipub mehi südame- ja veresoonkonnahaigused kimbutama, on ta sõnul paljuski seotud ühiskonnas kujunenud imagoga, milles järgi mehed ei nuta ja peavad hambad ristis olema kõige tugevamad ja vastupidavamad. “Kahjuks aga keha ei nõustu alati vaimuga ja aja jooksul hakkab ta sellest märku andma. Kui varasemalt ei ole kehale piisavalt puhkust antud, siis aja jooksul probleemid kuhjuvad ja lõpuks võivad avalduda juba krooniliste haigustena,” sõnas Baar ning lisas, et lisaks kipuvad mehed enda tervisekäitumist lõdvemaks laskma, kui on saavutatud majanduslik kindlus või soovitud positsioon karjääriredelil, mistõttu tekib ülekaal ja väheneb füüsiline aktiivsus. “Õnneks on võimalik teadliku tegevuse, tervisliku eluviisi ja tervisespordi läbi suuremaid kahjustusi maandada,” lausus Baar.

Südame- ja veresoonkonnahaiguste esimesed sümptomid, mida tavaliselt tuntakse, on jõuetus ja tunne, et ei suudeta enam nii palju kui varasemalt. “Pahatihti aetakse see vanuse süüks ja arvatakse, et nii peabki olema, kuid inimkeha on väga vastupidav ja tervena ning elujõulisena elatud aastad peaksid olema tunduvalt pikemad, kui üldiselt arvama kiputakse,” rõhutas Baar. “Kindlasti tasuks südant uurida lasta, kui tekib tunne, et ei ole õhku piisavalt, kiiresti püsti tõustes tekib pearinglus või on mõnikord pitsitav tunne rinnus.”

Oma tervise eest hoolitsemine on eelkõige inimese enda asi ja oma tervisenäitjatel tasuks silm peal hoida, et saada varakult jälile tõsisematele tervisehädadele ja neile õigel ajal adekvaatset ravi saada. Põhilistest tervisenäitajatest on lihtsaim jälgida enda vererõhku. Tänapäeva vererõhumasinad jälgivad ka erinevusi südame rütmis ja suudavad tuvastada lisaks vererõhunäitajatele ka südame rütmihäireid. Baari sõnul tasuks jälgida vereprooviga ka enda kolesteroolinäitajaid, et kindlaks teha üldine kolesteroolitase ja kuidas jaguneb nii-öelda hea kõrge tihedusega (HDL) ja madala tihedusega (LDL) kolesterool kehas.

Oma tervisenäitajaid on võimalik kontrollida kiirtestidega apteekides. Kontrollida saab nii enda vererõhku, kolesterooli, kehalist koostist (rasva, lihasmassi ja vee sisaldust kehas), naha- ja juuste olukorda ning südame tervist. “Kui soovida saada laiemat pilti, siis tasuks konsulteerida oma perearstiga, kes võib lisaks tellida ka muude verenäitajate andmeid või suunata kohe südametervist uurivatele protseduuridele,” selgitas Baar.

Apteegis tehtav südame terviseriski raport sisaldab endas küsimustikku üldise tervisliku seisundi ja tervisekäitumise kohta, lisaks mõõdetakse veresuhkrut, kolesterooli ja triglütseriide ning mõõdetakse patsiendi vööümbermõõtu. Küsimustiku ja saadud mõõtmistulemuste põhjal tehakse ülevaade hetkeseisundist ja vajadusel saab patsient nõu, kui midagi oma tervisekäitumises on vaja muuta. “Eelkõige peaksid raportit tegema nii need, kes pole varem enda tervise kohta uurinud, kui ka need, kes tahavad rohkem teada oma tervislikust seisundist,” soovitas Baar.

Kui tervisetestid esmakordselt kättesaadavaks muutusid, olid apteekri sõnul nendega kursis vanemaealised, kes niigi enda tervisenäitajatel rohkem jälgisid. “Nüüdseks on hakanud nii mehed kui ka naised, noored ja vanemad kõik enda tervisele ise rohkem tähelepanu pöörama,” kiitis Baar. Kiirtestid apteekides on hea ja mugav anonüümne võimalus esmaste näitajate kohta info saamiseks ning protseduuride teostajad oskavad ka tõlgendada saadud näitajaid ja vajadusel soovitada inimesel midagi oma elustiilis muuta või vajadusel arsti poole pöörduda.

“Kui on tunne, et midagi pole tervisega päris korras, siis tasuks mõne spetsialisti poole pöörduda, et teada saada, kas peaks midagi ette võtma või on kõik siiski hästi,” rõhutas Baar.