D-vitamiini puudus avaldub mitmel moel

26.02.2018 Kommentaare ei ole

Selleks, et säilitada aasta ringi erksus ja energia ning olla täis elujõudu, on organismil tarvis D-vitamiini. Kui aga tunnete, et keha on kurnatud ja energiapuudus kimbutab, tasub lasta end kontrollida, kas ehk organismis napib seda vajalikku vitamiini.

Ligi 90% inimkehas olevast D-vitamiinist ehk päikesepaiste vitamiinist tekib kokkupuutel päikesega. Vitamiin D talletuskohaks on maks ning talletatud varu säilib seal kuni viis kuud. Sel vitamiinil on meie organismis väga oluline roll ning selle peamine funktsioon on kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse reguleerimine ning luustiku hooldamine.

D-vitamiin aitab ka stabiliseerida vererõhku ning tagab normaalse verehüübimise ja südametegevuse.

 

Millised on D-vitamiini puuduse peamised tunnused?

D-vitamiini defitsiiti põhjustavad vähene päikesevalgus, rinnaga toitmine, rasedus, rasvumine, alkoholi liigne tarvitamine ja piiratud toiduvalik.

Mõnikord on probleemiks ka see, et kuigi tarvitame piisavalt D-vitamiini, siis imendusmisprobleemide tõttu ei suuda keha seda omandada. Põhjusteks võivad seejuures olla: liigne suitsetamine ja alkoholi joomine, mõned ravimid, ülekaal või vanus. Seetõttu võib vitamiinivaegust kahtlustada ka juhul, kui enda arvates probleemi ei tohiks olla.

 

Leevendab kurvameelsust

Isegi kui organism ei saa piisavalt D-vitamiini, siis võib selle defitsiit kulgeda ägedate sümptomiteta aastaid. Samas võib vitamiinivaegus väljenduda täiskasvanutel üldise väsimustunde või luu- ja lihasvalude, lihasnõrkuse või ka kurvameelsusena.

Vitamiin D annab valgusevaesel ajal energiat– kaitseb kroonilise väsimuse sündroomi (kotid silmade all või tumedad silmaalused) ja masenduse eest. Ka hooajalist masendust, mida teatakse talve- või sügismasenduse nimetuse all, on edukalt ravitud just D-vitamiiniga.

 

Kas kilod kogunevad liiga kergesti?

D-vitamiini puudus võib ühtlasi soodustada ülekaalu teket. On leitud, et D-vitamiin vähendab leptiini eraldumist. Tegemist on rasvarakkude toodetava hormooniga, mis osaleb kaalu reguleerimises. Arvatakse, et leptiin annab ajule märku, millal rasvarakud on piisavalt täidetud, kuid kuidas kõik täpselt toimib, veel ei teata. Arvatavasti halvendab rasvumine mainitud vitamiini puudulikkust veel rohkem ja seda seetõttu, et D-vitamiini biokättesaadavus naha ja toiduainete kaudu on raskendatud.

 

Üks probleem, mitmed erinevad sümptomid

D-vitamiini puudusele võivad viidata ka suurem valutundlikkus, unisus, keskmisest kõrgem vererõhk, kuid samad sümptomid võivad olla põhjustatud ka muudest asjaoludest.

Vitamiin D toidulisand kombinatsioonis kaltsiumiga aitab eakatel vältida kukkumise tagajärgedega seotud terviseriske, sest luud on tugevamad. Kuna D-vitamiini rolliks on aidata just nimelt hoida kehas sobilikku kaltsiumitaset, siis D-vitamiini puuduse korral hakkab keha võtma luudes leiduvat kaltsiumi, mis muudabki luud hapraks.

D-vitamiini taset uuritakse ka seedetrakti haiguste puhul (imendumishäired) ja krooniliste neeruhaiguste puhul (sünteesi häire), sest erinevad faktorid võivad takistada vitamiini imendumist isegi juhul, kui inimene tarbib näiteks toidulisandeid. Sellisteks faktoriteks on: liigne alkohol ja liigne suitsetamine, teatud ravimite (oraalsed kontratseptiivid, glükortikoidid, statiinid ja krambivastased ravimid) tarvitamine, kortikosteroidid ja kiudaineterikas dieet.

D-vitamiini puuduse riskigruppideks on eelkooliealised lapsed, menopausiealised naised, eakad, rasedad, madala UVB-kiirgusintensiivsusega piirkondades elavad inimesed ja ülekaalulised inimesed.

 

Kui palju siis võtta D-vitamiini?

Täpset piirmäära ei ole tänapäeval paika pandud, kuid soovitatav D-vitamiini päevane tarbimissoovitus on täiskasvanutele umbes 600 rahvusvahelist ühikut (international unit, IU). Vanemas eas (üle 70 aasta) aga umbes 800 IU-d.

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) tehtud uuringute põhjal tõsteti 2012. aastal täiskasvanutele ohutu D-vitamiini kogus ööpäevas 50 mikrogrammilt 100 mikrogrammile (2000–4000 IU).

 

Liiga palju pole ka hea

D-vitamiini huupi võttes on võimalik ka tervisele kahju teha. Vitamiin D liigne tarbimine võib olla ohtlik, sest see võib viia kaltsiumi ülekülluseni. Kui kaltsiumit on veres liiga palju, võib võimalike üleannustamise tunnustena esineda südamekloppimist, segasustunnet, kõhukinnisust, iiveldust.

 

Testi D-vitamiini taset enne annuste suurendamist

Kuna üleannustamine võib lõppeda tervisekahjustusega, siis tasub enne võetava D-vitamiini koguste märkimisväärset suurendamist enda D-vitamiini taset testida kiirtestiga BENU apteekides. Lihtsa veretestiga on võimalik ära määrata, kas organismis on D-vitamiini puudus.

 

BENU apteekrid aitavad Sul kiiresti ja mugavalt teada saada, milline on Sinu D-vitamiini tase. Vaata lähemalt benu.ee/teenused/!

Tagasi |
Jaga

Kommentaari (0)

Kommentaari lisamiseks logi sisse Facebooki kaudu

Facebook pase

Populaarsed artiklidVaata kõiki