Räägime avameelselt: tualetis käimisel tekkivat valu saab leevendada

Ükski tervisemure pole oma olemuselt piinlik – sestap tuleb apteegist vahel otsida abi ka tervisemuredele, mis puudutavad inimese intiimpiirkondi. Näiteks pöördutakse suvel apteekri poole sageli seedimist puudutavate probleemidega, mida kipub praegusel perioodil tavapärasest rohkem esinema. Millised meetmed aitavad võidelda hemorroidide või pärakulõhega, räägib BENU apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane.

Apteeker on spetsialist, kes soovib aidata

Proviisor kinnitab, et erinevate tervisemurede korral ei tasu kindlasti piinlikkust tunda, sest apteekri näol on tegemist tervishoiutöötajaga, kes on koolis õppinud nii anatoomiat kui füsioloogiat ning veel palju muud inimese tervisega seonduvat.

“Lisaks on apteekril pädevus anda erinevat tervisealast nõu ja soovitada sobivaid leevendavaid või ravivaid lahendusi. Kindlasti oskab apteeker öelda, millal on siiski tarvis oma murega pöörduda arsti poole,” kinnitas ta. Seega ongi apteeker ehk oma eriala spetsialist inimene, kes aitab leida erinevatele tervisemuredele lahendusi, ka nendele kõige piinlikematele.

“Võib-olla aitab piinlikkustundega hakkama saada ka mõte, et tegelikult võib antud probleem olla ka paljudel teistel inimestel. Suure tõenäosusega on samadele muredele, küsimustele apteeker lahendusi pakkunud ka paljudele teistele inimestele,” lisas ta.

Hemorroididel on erinevaid põhjuseid

Üheks sagedaseks tervisemureks kipuvad olema näiteks hemorroidid, mille põhjus seisneb tavaliselt pikemaajalises või kroonilises kõhukinnisuses, mis sunnib inimest tualetis käies rohkem pingutama. “See omakorda suurendab rõhku päraku piirkonna veenides ning just see rõhu suurenemine võibki viia hemorroidide ehk siis päraku veenilaiendite tekkimiseni,” selgitas proviisor.

Teiste põhjustena on välja toodud ka istuv eluviis (näiteks kontoritöö või kaugsõiduautojuhid), ülekaal ja kõhulahtisus. Ent ka rasedus ja sünnitamine võivad endaga kaasa tuua hemorroidide tekkimise.

“See juhtub tavaliselt kas siis lapsekandmisel suurenenud rõhust pärasoole veenidele või sünnitamise käigus tugevast pressimisest, kuid tulemus võib olla sama – tekivad ebamugavad, valulikud veenikomukesed,” selgitas ta. Üldjuhul mööduvad probleemi tekitanud kõhukinnisus ja suurenenud surve soolestikule pärast rasedust ning hemorroidi probleem laheneb iseenesest.

Tavalised sümptomid, mis viitavad hemorroididele, on valu, pakitsus, sügelemine, veritsus päraku piirkonnas – seda eriti pärast roojamist. “Hemorroidid võivad olla nii seesmised (pärasoole limaskestal) või siis välimised (päraku ümber), kusjuures just viimasel juhul on sümptomid sagedasemad. Nagu nimestki võib lähtuda, siis seesmisi hemorroide ei ole võimalik ise näha ega katsudes tunda. Välimised on visuaalselt nähtaval ning neid saab tualetis pühkides teinekord ka tunda,” rääkis proviisor.

Pärakulõhe on hemorroidist veidi erinev

Sageli aetakse hemorroidid segamini valuliku pärakulõhega, mis tekib tavaliselt tihke või kõva väljaheite kahjustuse tagajärjel, mistõttu tekib limaskestal mehaaniline vigastus. Samas võib vigastus tekkida ka kõhulahtisuse tagajärjel, aga ka pidev roojamine ja sage pühkimine võib samuti ärritada ja viia pärakulõhe tekkimiseni.

“Tavaliselt tekib pigem tugev valu ja ebamugavustunne roojamise ajal ning kestab mõnda aega pärast seda, kaasneda võib ka sügelustunne. Tualettpaberil võib pärast pühkimist märgata heledat (värsket) verd. See sama valuaisting võib tekitada n-ö nõiaringi, kus inimene kardab roojamisega kaasnevat valu ja üritab häda edasi lükata, kuid see ainult süvendab probleemi,” sõnas Valge-Rebane.

Väga oluline on tervislikult toituda ja liikuda

Kuivõrd hemorroidid, pärakulõhe ja teised seedimisega seotud terviseprobleemid võivad olla tingitud paratamatutest asjaoludest nagu rasedus või teatud ravimid, on väga suur roll siiski inimese toitumisel ja elustiilil. Et meie ainevahetuses mängivad rolli erinevad aspektid, on nendest olulisimaks kindlasti just inimese igapäevane toitumine. “Kõik see, mida, millal ja kui palju me sööme või joome, mõjutab ka seedimist,” kinnitas ta.

Väga tähtis roll on ka liikumisel. “Füüsiline aktiivsus aitab ühest küljest tarbitud toitu organismil kulutama asuda, samas soodustab seedimist ja mõjub hästi sooleperistaltikale ehk aitab masse soolestikus edasi liigutada.” Samuti mõjutavad seedimist antibiootikumid ja muud ravimid, mille sagedaseks kõrvaltoimeks võib olla nii kõhulahtisus- kui ka -kinnisus. “Ka geenid mõjutavad meie seedimist, kuid neid me ise mõjutada ometi ei suuda,” lisas proviisor.

Miks tekivad kaebused just suvel?

Tihti on inimesed märganud, et seedimise ja roojamisega seotud vaevused kimbutavad neid just suvel. Sellel on proviisori sõnul lihtne põhjus. “Kellele ei meeldiks mõnusal suveõhtul sõpradega koos istuda ning grillida. Aga tasub teada, et liha on meie organismile pigem raske seedida. Mida suurem on tarbitud liha kogus, seda suurema karuteene me oma seedimisele teeme,” selgitas ta.

Sellepärast tasuks lisaks grill-lihale ja šašlõkile süüa näiteks värskeid salateid või grillida köögivilju. “Hea oleks, kui taldrikul moodustaks liha veerandi või maksimaalselt kolmandiku, ülejäänud võiks olla puu-, juur- või köögiviljad. Liha juurde võiks lisada ka sinepit või mädarõigast – need aitavad kehal seedeprotsessi paremini teostada,” soovitas proviisor.

Kindlasti tasub süüa rahulikult, et jõuaks piisavalt toitu mäluda enne allaneelamist, sest ka see aitab seedimisele kaasa. “Ära ei tohi unustada vedeliku tarbimist: täiskasvanu võiks ööpäevas tarvitada vähemalt 2 liitrit vedelikku.”

Normaalse mitmekülgse toitumise korral saame suure osa vedelikust juba toiduga – näiteks juur- ja puuviljadest –, seega oleks puhast vett vaja juua umbes 2 kuni 3 klaasi (umbes 400–600 milliliitrit). Kui toiduga ei omastata piisavalt vedelikku, siis tuleb jällegi rohkem vett niisama juua. Oluline on moel või teisel saada vajaminev ööpäevane vedeliku kogus siiski kätte,” märkis ta.

Millist abi saab apteegist?

Tavaliselt paranevad nii hemorroidid kui pärakulõhed ise, kui inimene korrigeerib oma toitumist ja elustiili. Kõhukinnisuse leevendamiseks tasub rohkem tarbida kiudaineterikkaid toite, rohkem tarvitada vedelikku ja liikuda rohkem. Kaebustele toob leevendust ka soe istevann: soovituslikult kehatemperatuurist mõne kraadi võrra soojem vesi. Istevanni võiks teha 2 kuni 3 korda päevas, korraga kuni 15 minutit järjest.

“Kui sellest ei ole leevendust, siis saab kasutada käsimüügis olevat väljaheite pehmendamiseks mõeldud siirupit, mis sisaldab laktuloosi. Seda siirupit tohib kasutada ka pikema perioodi jooksul. Laktuloos mõjutab soolestiku motoorikat ja seob endaga vett – just need toimed aitavad muuta rooja massi pehmemaks ning soodustavad selle edasiliikumist sooles,” rääkis proviisor.

Apteegis on käsimüügis olemas näiteks dekspantenooli sisaldavad kreemid ja salvid, mis paiksel kasutamisel aitavad kiirendada naha ja limaskestade taastumist ehk regeneratsiooni. “Veel on pakkuda spetsiaalseid kreeme ja küünlaid, mis aitavad leevendada paikselt valu, sügelust, kipitust, kõrvetustunnet ja muid kaebusi,” sõnas ta.

Oluline on teada, et küünlad ei sobi kasutamiseks pärakulõhe ja välimiste hemorroidide korral, sest neid paigaldades võite vigastada veenikomukest või ärritada uuesti pärakulõhe. “Kõik apteegis pakutavad vahendid on sümptomeid leevendava iseloomuga. Kui probleem on püsiv või muutub tugevamaks, siis tuleb pöörduda arstile,” toonitas proviisor.