Konnasilm või hoopis soolatüügas? Apteeker annab nõu, kuidas nendega võidelda

Konnasilmad ja soolatüükad on sage nahaprobleem, mille tõttu apteeki abi küsima tullakse. Samas kipuvad need sageli rohkem ilmuma just laste ja noorte nahale. Kuidas soolatüügaste ja konnasilmadega võidelda ning millest on abi nende ennetamisel, räägib BENU apteegi farmatseut Anton Ojamaa.

Konnasilm tekib sageli jalanõude hõõrdumise tõttu

Konnasilmad on nahale tekkinud sarvkihipaksendid, mida leidub enamasti varvastel või jalataldadel – seda põhjusel, et sageli on “süüdlaseks” jalanõude hõõrumine või sellest tingitud surve nahale. “Konnasilmad on valulikud just seetõttu, et paksenenud nahk surub naha alla, tekitades sinna sisemise “ogakese”,” selgitas farmatseut. Kuna organism üritab end hõõrdumise eest kaitsta ning võimalikku kahju vähendada, hakkabki see tootma keratiini, mille tulemusel paksend nahale tekkida saab.

Tavaliselt on konnasilm ümar, kollakas või hallikas ning selle keskosas on näha südamik, mis ulatub sügavale naha sisse. “Konnasilmal on tihtipeale kas üks või lausa mitu musta südamikku, mis tuleb eemaldada selleks, et see kiiremini paraneks,” sõnas Ojamaa.

Soolatüükad ei ole soolaga seotud

Soolatüükad on viiruslikud nahamoodustised, mis sarnanevad esmapilgul välimuselt küll konnasilmaga, ent mille põhjustajaks on üks paljudest inimese papilloomiviiruse (HPV) liikidest. Ehkki nimetuses leidub sõna “sool”, ei ole soolatüükad soolaga mitte kuidagi seotud. 

Erinevalt konnasilmadest võivad soolatüükad tekkida igale kehaosale. Sagedamini esineb neid siiski sõrmedel, kätel või jalataldadel. “Välimuselt on soolatüükad karedad ja tüükalised moodustised, mõnikord väikeste mustade punktidega. Jalataldade tüükad võivad sarnaselt konnasilmadele olla valulikud kõndimisel, kuid on tavaliselt laiemad ja hajusamad. Samuti võivad need nahal esineda nii üksikult kui ka kobaratena,” rääkis Ojamaa.

Sageli laste ja noorte probleem

Kõige rohkem esineb soolatüükaid ja konnasilmi just laste ja noorte seas. Esiteks ei ole laste immuunsüsteem nii hästi arenenud kui täiskasvanutel, mistõttu on see haigustekitajatele märksa vastuvõtlikum. “Samuti esineb ka konnasilmi rohkem just lastel ja noortel, kuna sageli võib neil olla keeruline mõista, et jalanõud ei pruugi olla sobilikud ja mugavad, põhjustades hoopis hõõrdumist.”

Ühtlasi on noored sageli füüsiliselt aktiivsemad ning liiguvad rohkem ringi, mis omakorda võib nahamoodustise tekkele kaasa aidata. “Täiskasvanud on sageli juba soolatüükaid põhjustava HPV suhtes immuunsed – seda kas varasema kokkupuute või tugevama immuunvastuse tõttu. Lapsed aga kannatavad tõepoolest tihedamini,” rääkis ta.

Kuivõrd soolatüükad võivad levida ühiskasutatavates ruumides nagu basseinid, saunad või duširuumid, on hügieen ja hoolikas kätepesu tüügaste ennetamise vaates väga olulisel kohal. Samas tuleb teravat pilku peal hoida ka lapsevanematel.

“Väiksemad lapsed sageli ei märka või ei oska kirjeldada, et neil on mingi tüükataoline moodustis või hoopis konnasilm – seetõttu on vanemate terav pilk äärmiselt oluline,” kinnitas Ojamaa.

Apteegist saab abi

Ehkki soolatüükad ja konnasilmad ei pruugi kuigi kiiresti kuhugi kaduda, on apteegist võimalik abi saada ning ravida nahamoodustisi kodus näiteks salitsüülhappe plaastritega. “Soolatüüka raviks võib osta salvi või vedeliku, mis sobib ka konnasilma raviks. Selline raviviis lahustab sarvestunud naha ja pehmendab konnasilma ning soolatüüka piirkonda,” sõnas Ojamaa.

Seda ravivahendit peaks kasutama igapäevaselt ning vähemalt 1–2 nädala jooksul või rohkem. Enne “iga uut pealekandmist võiks leotada jalga kuumas vees ja eemaldada pehmenenud nahk. Vajadusel võib kasutada uureaga kreemi, mis aitab paksendit pehmendada ja hõõrdumist vähendada,” juhendas farmatseut.

Kui kõndimine on konnasilma või soolatüüka tõttu raskendatud ja valulik, siis on farmatseudi sõnul olemas ka ortopeedilised plaastrid või rõngaskaitsed, mis vähendavad survet, aitavad paranemisele kaasa ja ennetavad uue tüüka või konnasilma tekkimist.

“Täiendava abi saamiseks võib pöörduda jalaravikabinetti, täpsemalt podoloogi juurde, kes teeb läbivaatuse ja määrab vajadusel ravi. Ka pereõde võib vajadusel teha külmravi ehk krüoteraapiat, mida kasutatakse rohkem tüügaste puhul,” rääkis Ojamaa.

Arsti poole võiks farmatseudi kinnitusel kindlasti pöörduda siis, kui soolatüükad või konnasilmad levivad ja/või on valulikud, aga ka siis, kui koduste vahenditega pole õnnestunud 1–2 kuu jooksul neist vabaneda. “Kui kahtlete, kas tegemist on tüüka või millegi muuga, näiteks kasvajaga, tasub samuti arstiga ühendust võtta. Samuti pole kodune iseseisev ravi soovitatav, kui teil on diagnoositud diabeet või vereringehäired,” ütles ta lõpetuseks.