Mida inimesed sageli apteekrilt ei küsi, aga peaks?
Apteegist saab lisaks ravimitele ka väärt nõu ja vajalikku informatsiooni selle kohta, kuidas oma tervise eest hästi hoolt kanda. Vahel jätavad aga inimesed selle võimaluse kasutamata ja nii võivad jääda olulised küsimused küsimata.
Arsti juurest apteeki
Sageli juhtub, et inimene käib arsti vastuvõtul, kuulab pika jutu ära ega oska kohe hoobilt arstilt kõike vajalikku üle küsida. Küsimused võivad meenuda alles kodus või ka näiteks apteegis. “Arsti kabinetis võib tunduda, et kõik on täiesti selge ja jääb kindlasti meelde,” räägib Benu apteegi proviisor Astrid Oolberg. “Apteeki jõudes aga ootab patsient, et talle oluline info uuesti üle räägitakse.”
Kriis tõi küsimusi juurde
Koroonaviiruse epideemia tõttu jäi kahtlemata nii mõnigi arstivisiit tegemata, aga samas suurenes soov enda ja lähedaste tervise eest paremini hoolt kanda. “Apteegis käidi samuti rohkem oma tervise kohta pärimas ning esmast leevendust otsimas,” räägib Oolberg. “Apteek on ju iga päev avatud ning sinna on kiire mure korral lihtne pöörduda.”
Küsimused ennetavad võimalikke probleeme
Kindlasti võiks üle küsida kõik, mis tuleb pähe ravimite korrektse võtmise kohta, et ravi annaks parima võimaliku tulemuse. Samuti tasub uurida, millised on erinevate ravimite koosmõjud ning mida võiks ravi ajal teha või vältida.
“Sageli ostetakse apteegist käsimüügi- ja retseptiravimeid mitte ainult iseendale, aga ka lastele või vanavanematele,” lisab Oolberg. Sellisel juhul on samuti äärmiselt oluline ravimi juhised täpselt läbi arutada ning kindlasti tuleks osata vastata lähedase tervisega seonduvatele küsimustele.
“Näiteks võib apteegis vestluse käigus selguda, et see, kellele ravim ostetakse, on hoopis mõne aine suhtes allergiline või neelamisraskustega,” räägib Oolberg. “Hea on, kui ostja sellistest asjadest teadlik on ning keerulisi olukordi seeläbi ennetada õnnestub.”
