Praktika apteegis: töö nõuab pidevat ümberhäälestumist

Enne teooria, siis praktika – sama kehtib ka Tartu Ülikooli proviisoriõppe kohta, kus õppeperioodi ühe olulisema etapina läbitakse 6-kuuline praktika mõnes kohalikus apteegis. Oma praktikakogemusest Benu apteegis räägib Hedvig Rass, kes pälvis hiljuti oma uurimustöö eest ka Benu stipendiumi.

Valiku saab ise teha

Kuigi proviisoritudengitele antakse Tartu Ülikooli poolt ette koondnimekiri võimalike praktikabaaside kohta, saab lõpliku valiku teha tudeng ise. See on eelkõige vajalik, et praktikant saaks teha sobiva kokkuleppe lähtuvalt oma elukohast, -korraldusest ja eelistustest.

“Oluline on leida apteek ja kollektiiv, kus ennast hästi tuntakse. Samuti võib praktikabaasist saada tudengi tulevane töökoht, mistõttu on praktika hea stardipukk tulevikuks,” rääkis Hedvig, kes otsustas praktika läbida Benu apteegis.

Hedvigu sõnul oli eesootav praktika eriline sündmus, sest varasemad õpinguaastad teda apteegiga kui tulevase töökohaga eriti ei sidunud. “Praktika oli minu jaoks esimeseks korraks, kui ma apteegitöö telgitaguseid tundma õppisin,” sõnas ta.

Valmistab iseseisvaks tööks ette

Praktika kestab kokku pool aastat ehk kuus kuud, millest suure enamuse moodustab praktika tavaapteegis, kus õpitakse Hedvigi sõnul tundma apteegitöö rutiine, apteegikaupa ja nõustamisprotsessi.

“Igapäevaselt osaletakse aktiivselt erinevates tööprotsessides, et pärast lõpetamist iseseisvalt tööle hakata,” kirjeldas ta ja lisas, et põhipraktika raames saavad tudengid ka ise ravimeid valmistada ja tutvuda haiglaapteegi tööga.

“Apteegi poolt on igale tudengile määratud juhendaja, kuid olenevalt olukordadest võivad teised proviisorid teda asendada,” märkis tudeng.

Koroonaviiruse mõju

Koroonaviirus on suuresti mõjutanud ka apteekide, sealhulgas proviisorite igapäevast tööd. Ehkki uksed on endiselt avatud, tuleb ka siin võtta arvesse erinevaid meetmeid, kuidas viiruse levikut tõkestada.

“Praegu on peamisteks kaitsemeetmeteks maski ja kinnaste kasutamine, kätehügieen ning võimalusel distantsi hoidmine. Samuti jälgitakse, et apteeki üle lubatud maksimaalse arvu inimesi ei tuleks, kuid eelmise aasta kevadele sarnaselt lintidega liikumist müügisaalis ei piirata,” rääkis Hedvig.

Seega pole apteegipraktika tudengi silme läbi kuigi palju muutunud, kuna põhitegevused on jäänud samaks. “Tuleb lihtsalt rohkem tähelepanu pöörata enda hoidmisele ja olla valmis ka koroonaviirusest tingitud küsimuste lahendamiseks,” ütles ta.

Inimesed on erinevad

Et igapäevaselt käib apteegis väga palju erinevas vanuses ja erineva taustaga inimesi, tuleb proviisoril olla valmis kiiresti kohanema ja leida personaalne viis iga inimese murele lähenemiseks. Hedvig kinnitab, et praktikal olles on tal olnud võimalik rakendada kõiki seni omandatud teadmiseid ning luua teoreetilistele teadmistele juurde ka praktiline külg.

On mõnevõrra raske ette ennustada, kuidas klient pakutavale reageerib või kuidas proviisori selgitusse suhtutakse. “See on kindlasti asi, mida koolis võib teoreetiliselt õppida ja püüda lahendada, kuid alles praktika käigus omandad teatava kogemuse ja tegutsemisviisi,” selgitas Hedvig.

See aga on tema sõnul omaette väljakutse, sest inimeste soovid, vajadused ja eelistused on väga erinevad. “Tuleb anda kompaktset ja konkreetset infot, kuid vajadusel ka põhjalikumalt selgitada,” rääkis ta.

Niisiis peabki Hedvig praktika puhul kõige ootamatumaks seda, kui keeruline on tööpäeva jooksul ennast pidevalt ümber häälestada ning seejuures säilitada ühtlane nõustamise sisu ja kvaliteet.

“Kuigi ma olen enda jaoks teatud võimalikud etapid läbi mõelnud, siis reaalses nõustamisprotsessis tuleb jälgida väga erinevaid aspekte ja mõelda laiemalt, kui on probleem või sümptom, mida kirjeldatakse, sest sageli võib põhjus ja probleem olla hoopiski kaugemal,” nentis ta.

Pälvis stipendiumi

Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts ja Benu apteek annavad koostöös igal aastal välja sotsiaalfarmaatsia või sellega seotud valdkonnas tehtud uurimustöö stipendiumi. Hedvig Rass pälvis stipendiumi uurimustöö “Eesti apteekide ja apteekrite tegevus kriisiolukorras Covid-19 pandeemia näitel” eest ning on selle eest väga tänulik.

“BENU stipendiumi saamise puhul hindan ma kõige rohkem tunnustust tehtud töö eest. See on andnud mulle kinnituse, et ma olen teinud olulist asja,” rääkis Hedvig.

“See on võimaldanud soetada vahendid praktika ning õpingute edukaks lõpetamiseks olukorras, kus suur osa õppega seotud tegevustest on viidud distantsõppele ja oluline osa on iseseisval tööl,” sõnas ta.