Apteeker selgitab: milliseid toidulisandeid on sügisel tegelikult vaja?
Toidulisanditest kirjud poe- ja apteegiletid tekitavad paljudes segadust, sest ka kõige levinumate toidulisandite, C-, D- ja multivitamiinide, kohta levib palju müüte. Apteeker selgitab, kuidas ja milliseid toidulisandeid saabuvaks sügishooajaks valida ning milliseid vältida.
Paljud inimesed manustavad toidulisandeid muuseas, teadvustamata või välja uurimata, kas organism neid päriselt ka vajab. Saku Tervisekeskuse Benu apteegi proviisori Kelli-Elen Uuselu sõnul on selline lähenemine lühinägelik, isegi ohtlik. „Üks suuremaid toidulisanditega seotud müüte on see, et neid peetakse täiesti ohutuks, kuna need on looduslikud. Tegelikkuses see nii lihtne aga pole, kuna ohutus sõltub suuresti vajadusest, õigest annusest ja kasutusest, kvaliteedist, korrektsest säilitamisest ja veel mitmest tegurist,“ selgitab proviisor. „Lisaks esineb paljudel toidulisanditel koostoimed teiste ravimitega ning üleannustamine võib tekitada soovimatuid kõrvaltoimeid,“ lisab ta.
See tähendab, et enne toidulisandi tarvitama asumist tasuks nõu pidada arsti või apteekriga, et selgitada välja iga toidulisandi vajadus ning ohutus.
Uuselu sõnul on inimeste organismidele suure karuteene teinud fabrikaatide ja poolfabrikaatide aina suurem osakaal toidulaual. „Kui kunagi sai väita, et inimene saab toidust kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalid kätte, siis fabrikaatide ja poolfabrikaatide töötlemisel kaotab toit suurema osa organismile vajalikest vitamiinidest ja toitainetest,“ nendib proviisor, juhtides tähelepanu, et aina rohkem inimesi, kelle igapäevases toidulauas leidub erinevas vormis fabrikaate, vajab organismi toetamiseks toidulisandeid.
D-vitamiin muutub sügisel taas oluliseks
Suve lõpus võib tunduda, et D-vitamiini on kehas piisavalt. Proviisor Uuselu räägib, et sügise alguseks võib nendest varudest ka piisata, kuid see sõltub mitmest asjaolust. „Olulist rolli D-vitamiini säilitamisel kehas mängivad vanus, toitumine, kroonilised haigused ja isegi kehakaal. Eriti oluline on rasvkoe hulk kehas, sest rasvlahustuva vitamiinina lahustub D-vitamiin just rasvkoesse,“ toob Uuselu välja.
„Kuna Eestis kestab pime aeg päikesevalguse vähesuse tõttu oktoobrist veebruarini, on soovitatav kõigil eestlastel septembri lõpust märtsi-aprillini D-vitamiini toidulisandina juurde tarbida,“ sõnab proviisor. D-vitamiini puudus tekib suurima tõenäosusega imikutel-väikelastel, eakatel, rasedatel ja imetavatel emadel ning kontoritöötajatel, mistõttu võiks D-vitamiini manustamisel lähtuda üldisest ravijuhendist: sügis-talvisel perioodil on D-vitamiini annuseks 400– 1000 IU päevas.
Kas C-vitamiini on vaja eraldi juurde võtta?
Toitumissoovituste kohaselt peaks täiskasvanu saama askorbiinhapet toidust 100 mg päevas. Kõige rohkem C-vitamiini sisaldavad toiduained on kibuvitsa- ja astepajumarjad, paprikad, mustad ja punased sõstrad, apelsinid ning sidrunid.
„Kui toidulaud on mitmekesine, siis C-vitamiini eraldi manustama ei pea. Haiguse ajal võib C-vitamiini tarvitada lühiajaliselt 1000 mg päevas, et lühendada haiguse kestust, kuid tasuks arvestada, et liigsed annused ärritavad magu ja võivad põhjustada kõhulahtisust, iiveldust ning kõhukrampe,“ lisab apteeker.
Alahinnatud tsink ja magneesium
Üheks alahinnatumaks toidulisandiks peab proviisor tsinki, mis on oluline mineraalaine, osaledes paljudes tähtsates ülesannetes organismis. „Tsink toetab haavade paranemist, juuste ja naha tervist, viljakust ning immuunsüsteemi. Tsingi puudusele organismis võib viidata sage haigestumine sügisperioodil.“
Erinevate mineraalvete kaudu on populaarseks toitaineks saanud magneesium, mis osaleb lihaste ja närvide talitluses ning elektrolüütide tasakaalu säilitamises. „See tähendab, et keskmisest aktiivsemad inimesed peaksid magneesiumile kindlasti rohkem tähelepanu pöörama,“ räägib Uuselu. Magneesiumirikkad toidud on pähklid, erinevad seemned, rohelised köögiviljad, teravilja- ja piimatooted, muna, kala ning mereannid.
Kolmas oluline mikroelement on seleen, mis toetab kilpnäärme tööd, aitab hoida naha ja küüned terve ja tugevana ning tagab immuunsüsteemi toimimise.
Toidulisandite vajadus sõltub inimese toitumisest, tervislikust seisundist ja elustiilist. Sügishooajal tasub tähelepanu pöörata eelkõige D-vitamiinile, kuid oluline on hinnata ka C-vitamiini, tsingi, magneesiumi ja seleeni tegelikku vajadust.
