Teeme selgeks: diabeedi salapärane komplikatsioon võib külvata paksu pahandust
Diabeediga võib kaasneda ohtlikke komplikatsioone, mille põhjuseks on organismi enda vähene insuliinitootmine ja/või ettenähtud insuliini ebapiisav tootmine. Üheks selliseks on diabeetiline ketoatsidoos (DKA), mille tõttu pole glükoosil võimalik enam rakkudesse siseneda, keha lülitub rasvhapete põlemisele ja happeliste ketokehade tootmisele. Kuidas aga seda seisundit ära tunda ning millisel viisil seda ennetada?
Sümptomeid on erinevaid
Diabeetiline ketoatsidoos on väga tõsine ning potentsiaalselt eluohtlik seisund, mis võib välja kujuneda nii 1. kui ka 2. tüüpi diabeedi puhul. Kui diabeediravi puudub või ravijuhendit ei järgita, võib see viia tõsiste komplikatsioonideni, mistõttu tasub võimalikke riske igal võimalusel ennetada.
Diabeetilise ketoatsidoosi sümptomeid on väga palju erinevaid ning tüüpiliselt arenevad need 24 tunni jooksul, kui vere glükoosisisaldus muutub või jääb liiga kõrgeks, viidates hüperglükeemiale. Põhilisteks ketoatsidoosi sümptomiteks on aga järgnevad:
- Kõhuvalu, oksendamine ja/või iiveldus;
- Dehüdratsioon, suukuivus, suurenenud janu, sagenenud urineerimine;
- Ebatavaline lõhn hingeõhus – mõnikord meenutab mõnda puuvilja või atsetooni;
- Kiire kaalulangus;
- Raskendatud hingamine, Kussmaul hingamine – sügav, meeleheitlik hingamine;
- Kiirenenud südamelöögisagedus;
- Segadusseisund ja desorientatsioon, võimalik kooma.
Testi saab teha ka kodus
Diabeetilist ketoatsidoosi diagnoositakse reeglina vere- ja uriinianalüüsi abil. Samas võib ketokehade mõõtmist teha ka kodus CareSens Dual glükomeetri abil, millele sobivad KetoSens ketoonide mõõtmise testiribad ja CareSens Pro veresuhkru testribad.
Ketoonitesti tulemusi tuleks tõlgendada järgnevalt:
| Alla 0,6 mmol/l | normaalne vere ketooni väärtus |
| 0,6–1,5 mmol/l | toodetakse rohkem ketoone kui tavaliselt. Sellisel juhul tuleks hiljem uuesti testida, et näha, kas väärtus on vahepeal langenud |
| 1,6–2,9 mmol/l | kõrge ketoonide sisaldus, võib esineda ketoatsidoosi oht ja tuleks pöörduda oma raviarsti poole |
| Üle 3,0 mmol/l | ketoonide ohtlik tase, mis vajab viivitamatut arstiabi |
Testida tasub siis, kui veresuhkru tase ületab 17 mmol/l või kui suhkrusisaldus on korduvalt olnud üle 13 mmol/l. Samuti tasub testida, kui enesetunne on halb ja esinevad eelnevalt kirjeldatud ketoatsidoosi sümptomid.
Riske saab ise vähendada
Ketoatsidoosi risk süveneb mõistagi siis, kui insuliin jäetakse süstimata või esineb süstevahendi või insuliinipumba rike. Seetõttu tasub kindlasti veenduda, et kõik abivahendid töötaksid korrapäraselt ning insuliini manustamine toimuks plaanipäraselt.
Risk võib veelgi süveneda, kui diabeetik haigestub, tekib infektsioon, vigastus või infektsioon. Samuti tasub leevendada stressi ja järgida tervislikku eluviisi, kuna pikaaegne kõrge stressitase ja liigne alkoholi tarbimine võib samuti ketoadsidoosi põhjustada.
