Ootamatult varajase gripipuhangu vastu pole veel liiga hilja end vaktsineerida

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmetel on gripi levik näidanud tavapärasest varasemat kasvu. Mida teada ja kuidas planeerida erinevaid vaktsineerimisi, selgitab apteeker. 

Gripp, koroona, puukentsefaliit ning paljud teised haigused käivad meiega hooajaliselt koos. Terviseteemade infomüras orienteerumine võib tekitada aga segadust, mille vastu, millal ja kui tihti tuleks end üldse vaktsineerida. 

Koroonaaeg muutis vaktsiinid veelgi polariseerivamaks teemaks, luues ja taastootes väärasid, isegi ohtlikke väärarusaamu. „Levib eksitav väide, et vaktsiinid võivad põhjustada haigusi, mille vastu need on mõeldud. Tegelikult on vaktsiinides, kas nõrgestatud või inaktiveeritud mikroobid või nende osakesed, mis ei põhjusta haigust, vaid aitavad organismil arendada immuunsust turvalisel viisil,“ selgitab Rapla Prisma Benu apteegi farmatseut Karoli Uusküla.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) juhib tähelepanu, et 5-14-aastaste seas on hetkel kõrgem gripiviiruse testpositiivsus. See näidik aitab kaardistada ja ennustada gripihooaja algust. Tänavu on see varasematest kolm kuni neli nädalat varem. “Sellegipoolest pole veel liiga hilja end ootamatult varajase gripipuhangu vastu vaktsineerida,” kinnitab Uusküla.

Vaktsineerimise puhul on tähtis mõelda ette ja planeerida. Hea näide on puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine. „Kui inimene soovib suvele enesekindlalt vastu minna, algab enda tervise põhjalik puugivastane kindlustamine juba talvekuudel,“ sõnab Uusküla. „Esimese kahe doosi vahele peab jääma üks kuni kolm kuud, pikaajalise kaitse loomiseks on arukas teha kolmas immuniseerimine aasta pärast teist doosi,“ täpsustab Uusküla, lisades, et revaktsineerimine peaks toimuma iga kolme kuni viie aasta järel.

Apteeker soovitab igal inimesel ka välja selgitada, millal saadi viimane teetanuse tõhustusdoos, sest teetanuse vastu toimub revaktsineerimine iga 10 aasta järel.

Ka eksootilistesse sihtkohadesse reisimisel tuleks aegsati tervishoiutöötajaga nõu pidada, et kaardistada sihtkohast lähtuvad immuniseerimisvajadused. „Organismis tekivad antikehad tavaliselt 10–14 päeva jooksul, mistõttu tuleks vaktsineerimise ja reisi alguse vahele jätta eelistatult kaks kuni neli nädalat,“ räägib apteeker. Samas toonitab ta, et mõningad kaitsesüstid nõuavad põhjalikuma immuunsuse saavutamiseks rohkem aega, mistõttu soovitab Uusküla riskipiirkondadesse reisijatel pöörduda perearstile juba mitu kuud enne reisi.

Mida teha, kui enda vaktsineerimistest puudub selge ülevaade?

Kui inimene pole end pikka aega vaktsineerinud, on kõige mõistlikum alustada oma immuniseerimise ajakohastamist samm-sammult. Esmalt tuleks koos perearsti või vaktsineerimiskabineti spetsialistiga välja selgitada, millised vaktsiinid on varem tehtud ja kas sellest on olemas kirjalikke tõendeid. „Kui andmeid pole või need on puudulikud, lähtutakse põhimõttest, et parem on vaktsineerida uuesti kui eeldada, et kaitse on olemas, sest enamike vaktsiinide kordamine ei ole organismile ohtlik,“ sedastab Uusküla.

Regulaarne immuniseerimine ei kaitse mitte ainult vaktsineeritut ennast, vaid aitab ennetada ka nakkuste levikut ühiskonnas ning hoida kogukonna tervist laiemalt. Gripi, puukentsefaliidi, koroona ning mitmete teiste haiguste vastu on võimalik vaktsineerida valitud apteekides üle Eesti.

Fotol Rapla Prisma Benu apteegi farmatseut Karoli Uusküla