Allergia ei lase elada? Apteeker annab nõu, kuidas sümptomeid leevendada

Lisaks päikesepaistele ja õitsevatele lilledele toob kevad kaasa ka erinevad hooajalised allergiad, mis mõjutavad paljude inimeste enesetunnet ning segavad elustiili. BENU apteegi farmatseut Anton Ojamaa annab nõu, kuidas allergiatele vastu astuda ning kuidas kõrghooaeg edukalt üle elada.

Allergiale viitavad erinevad sümptomid

Hooajaline allergia ehk allergiline riniit on immuunsüsteemi reaktsioon allergeenidele. “Kevadeti on sel allergial kõige tugevam mõju, kuna õhus leiduvate allergeenide hulk on õhus kõige suurem – see on tingitud nii puude kui ka teiste taimede õitsemisest,” ütles Ojamaa.

Hooajalisele allergiale viitavad farmatseudi sõnul näiteks pidevalt vesine nina, ninakinnisus või aevastamine. Samuti võib nina seest sügeleda ja kiputada. Samas esineb sageli ka sügelevaid, punetevaid ja vesiseid silmi, mis omakorda põhjustavad silmapõletikku. “Tihti kaasneb allergiaga kuiv köha, kurk võib olla kriipiv ja ärritunud. Iseloomulik on ka vilistav hingamine, mis viitab võimalikule astmale.”

Lisaks on sümptomiteks peavalu, pidev väsimus ning sügelev nahk või lööve nahal. “Kuigi viimane on vähem levinud, võib allergia tõepoolest põhjustada ka punakaid sügelevaid laike ehk nahalööbeid,” lisas ta.

Allergeene on erinevaid

Kevadistest allergeenidest põhjustavad kõige rohkem erinevaid sümptomeid kase, papli ja kuuse õietolm. Kui varakevadel on levinud lepa- ja sarapuu õietolm, siis suve poole hakkavad õitsema pärn, mänd ja tamm.

“Kevadise sooja ilmaga algab ka heintaimede õitsemine: allergiaid võivad põhjustada kummel, võilill, rohi ja hein, sealhulgas õitsevad viljapuud. Ent allergiat võib tekitada ka põõsaste õietolm,” märkis farmatseut. Kõige asjakohasema ülevaate õietolmust saab Eesti Allergialiidu õietolmu seire leheküljelt.

Kuidas sümptomeid leevendada?

Allergiasümptomite leevendamiseks leidub Ojamaa sõnul erinevaid lahendusi. Kõige olulisem on tema sõnul vältida allergeenidega kokkupuudet ehk veeta rohkem aega siseruumides. “Toas aitavad õietolmu kogust vähendada suletud aknad ja õhupuhastid. Kindlasti tuleks õues käimist vältida tuulistel päevadel. Ka füüsilist aktiivsust võiks harrastada pigem siseruumides ning vältida lillede ja toataimede kojutoomist,” tõi ta erinevaid näiteid.

Allergiatele tundlik inimene peaks elama mere või mõne veekogu läheduses. “Tuba tuleb tuulutada ühe akna kaudu, mille ette riputada märg lina või spetsiaalne kaitsefilter. Samuti tuleb riideid tihedamini vahetada ja korralikult läbi pesta, kuna õietolm võib kergesti riietele, juustele ja nahale kinni jääda. Pärast pesemist tuleks riideid kuivatada kodus, mitte õues.”

Väga olulisel kohal on vee tarbimine – see aitab limaskesti niisutada ning võimalikku röga ja nohu kergemini välja nuusata ja köhida. “Organismis tekkinud põletikku vähendavad oomega-rasvhapped nagu kalaõli, rafineerimata lina-, oliivi- ja avokaadoõli.”

Milliseid ravimeid leidub apteegis?

Allergiasümptomite leevendamiseks on abiks ka apteegitooted. Ojamaa sõnul jagunevad allergiaravimid kolmeks.

“Antihistamiinikumid aitavad vähendada organismi reaktsiooni allergeenidele, leevendades nohu, aevastamist ja silmade sügelust. Neid on saadaval tablettidena, siirupide või ninaspreide kujul. Samuti leidub salve sügelevale nahale määrimiseks,” rääkis ta.

Dekongestandid aitavad omakorda vähendada allergiale iseloomulikku ninakinnisust. “Dekongestandid on saadaval ninaspreidena, kuid neid tuleks kasutada lühikest aega, et vältida kõrvaltoimeid,” lisas farmatseut.

Samuti on apteegis saadaval allergiavastased ninaspreid ja silmatilgad. “Need sisaldavad steroide või muid põletikuvastaseid aineid, mis aitavad leevendada põletikku ja ärritust ninaõõnes ja silmades.”

Millal pöörduda arsti poole?

Kui allergiasümptomid on tõsised või ei leevene käsimüügis olevate ravimitega, on oluline pöörduda arsti poole. Erilist tähelepanu tuleks pöörata järgmistel juhtudel:

• püsivad või halvenevad sümptomid – kui sümptomid kestavad kauem kui paar nädalat või muutuvad järjest raskemaks;
• võimetus igapäevaelu korraldamiseks – kui allergia takistab tööle või kooli minemist, häirib und või muudab igapäevaelu elamise keeruliseks;
• ravimite toime puudumine – kui apteegist saadavad ravimid ei leevenda sümptomeid või põhjustavad kõrvaltoimeid;
• hingamisraskused või astmahood – kui tekib hingamisraskus, vilistav hingamine või astmahood, võib see viidata sellele, et allergia on muutunud tõsisemaks ja vajab professionaalset hindamist.

“Hooajaline allergia on kevadel väga levinud, kuid erinevate ravimite ja elustiili muudatustega saab selle sümptomeid leevendada. Kui sümptomid muutuvad raskeks või püsivad kauem, tasub kindlasti pöörduda arsti poole, et saada täiendavat abi ja ravi,” sõnas apteeker lõpetuseks.