Farmatseut vastab: miks on lastel eraldi päikesekreemid?
Apteegis leidub väga palju erinevaid päikesekaitsekreeme, millest igaühel on veidi erinev ülesanne, olgu kasutajaks päikeseallergiaga inimene, täiskasvanu või hoopis laps. Ent milles peitub selliste päikesekreemide peamine erinevus, räägib BENU apteegi farmatseut Ketter Ross.
Mille poolest laste päikesekreem teistest erineb?
Põhjus, miks lastel on täiskasvanutest erinev päikesekaitsekreem, on Ketteri sõnul tegelikult väga lihtne. “Laste nahk on kordades nõrgem ja väiksema vastupanuvõimega kui täiskasvanute oma. Seega on lastele mõeldud päikesekaitsekreemid loodud pigem suurema SPF kaitsega ning vee- ja liivakindlad – kõik ikka selleks, et nad püsiksid nahal paremini,” selgitas ta.
Kindlasti on tähelepanelik lapsevanem märganud, et lastele mõeldud päikesekaitsekreemid on tavapäraselt valge värvusega ning jätavad nahale paksema kihi. “See on mõeldud just selleks, et kreem oleks võimalikult pikalt veekindel ning suurema kaitsevõimega,” vastas Ketter.
See aga ei tähenda, et kreemi üldse uuendama ei peaks või kui laps vees aega veedab, siis kreem nahalt maha ei tule. “Pigem kehtib kõigile siiski sama reegel, olenemata sellest, kes ujub, kes mängib liivas või kes kasutab väga tugeva SPF kaitsega kreemi: kreemi tuleks uuendada iga tunni-kahe tagant ning ka pärast seda, kui on tehtud pikem ujumistiir,” rõhutas farmatseut.
Soovituslik on kasutada lastele mõeldud päikesekreemi
Kui aga lapse päikesekaitsekreem ununes maha, võib kasutada ka täiskasvanutele mõeldud päikesekaitsekreemi, ent seda juhul, kui pakendil pole öeldud teisiti. “Enamikel päikesekaitsekreemidel pole otseselt vanusepiirangut, v.a kui on välja toodud, et ei ole soovitatav kasutada alla 6 kuu või alla 1-aastastele lastele,” märkis Ketter.
“Kuna aga lastele mõeldud kreemid on pigem tehtud põhjusega selliseks, et nad püsiksid paremini lapse nahal, et kaitse oleks tugevam, siis on soovituslik siiski kasutada lastel neile mõeldud spetsiaalseid kreeme,” ütles ta.
“Lisaks on üldjuhul ka lastele mõeldud kreemidel sees nii UVA kui ka UVB kaitse, mis aitab vältida nii nahapõletusi kui ka erinevate allergiate teket, näiteks viimasel ajal palju kajastust leidnud päikeseallergiat,” sõnas farmatseut.
Milline SPF on parim?
Siiski vaevab paljusid endiselt küsimus, kui kõrge SPF kaitsefaktoriga kreem on parim ning kaitseb nahka piisavalt tõhusalt. Ehkki enamik nahaarste soovitab kasutada SPF 50 päikesekaitsekreemi, leidub apteekides ka kõrgema kaitsefaktoriga kreeme. Ent kas need on siis veelgi tõhusamad?
“Erinevate uuringute põhjal ei ole SPF 100, 70, 50 vahel väga suurt kaitsevõime erinevust leitud. SPF 100 puhul võib olla ainukeseks erinevuseks UVB kiirguse suurem kaitsevõime,” ütles Ketter.
Ent milles seisneb UVA ja UVB kiirguse vahe? “UVA-kiirgus on pikalaineline ning tungib ka sügavamale nahka. UVB-kiirgus on keskmise lainepikkusega ja kahjustab pigem nahka pinnapealselt ehk tekitab nahal päikesepõletusi,” selgitas ta.
Seega, kokkuvõtvalt võib öelda, et pole oluline, kas kasutada SPF 30, 50 või 100 päikesekaitsekreemi – tähtis on vaid selle kasutamisviis. “Oluline on kreemi iga tunni-paari järel uuendada ning vältida päikese käes viibimist keskpäeval, mil UV indeks on kõrgem ning meie nahk vajaks päikese eest kõige rohkem kaitset,” toonitas Ketter.
