Jälle need puugid! Milline tõrjevahend oma lemmikloomale valida?
Puugid on suvisel perioodil lemmikloomaomanike jaoks tõeline nuhtlus. Õnneks on erinevate puugitõrjevahendite valik väga lai ning neid leidub ohtralt ka apteegis. BENU apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane annab nõu, mida sobiva tõrjevahendi valimisel tähele panna.
Piserdatav sprei, täpilahus, kaelarihmad
BENU apteegi proviisori sõnul on lemmikloomadel esinevate välisparasiitide tõrjumiseks saadaval turjale asetatav täpilahus, looma karvale piserdatav sprei, aga ka kaelarihmad. “Sobiva toote aitab leida apteeker ning kui vajaminevat preparaati apteegis kohe olemas ei ole, siis on see võimalik apteeki tellida või osta e-apteegist,” sõnas ta.
Kindlasti tuleb toote valikul lähtuda looma vanusest ja kehakaalust. “Vanuse osas on paljud tooted näidustatud alates looma 7.–8. elunädalast (2 kuud), mitte varem. Mõned tooted jällegi peavad arvestust looma kaaluga – see tähendab, et neid ei tohi kasutada varem, kui loom kaalub vähemalt 1,5–2 kg,” lisas proviisor.
Noorematele kutsikatele või kassipoegadele sobib kasutada kirpude ja puukide tõrjumiseks spreid, mis piserdatakse looma karvastikule. “See toode on näidustatud juba alates 2 päeva vanusest. Selleks, et oma täiskasvanud lemmikule õige toode leida, tasuks ta kodus ära kaaluda ning siis vastavalt sellele õige preparaat valida,” märkis ta.
Tõrjevahend peab lemmikloomale sobima
Teine erinevus seisneb ka konkreetse tõrjevahendi mõjuajas – näiteks toimivad spreid ja täpilahused reeglina keskmiselt ühe kuu, ravimkaelarihmad aga isegi 6–8 kuud järjest.
“Kindlasti tuleb veenduda, et valitud toode oleks ka loomale sobiv – see tähendab, et mitte kõik tooted ei ole mõeldud kasutamiseks nii kassidel kui koertel, vaid valitud tooted on mõeldud ainult kasutamiseks koertel,” toonitas proviisor. Kui loomal on varem esinenud mõne puugitõrje osas allergiat, siis seda tuleks meeles pidada ning apteekriga konsulteerides valida teise koostisega vahend.
Väga oluline on meeles pidada, et kasside puhul ei sobi kasutamiseks tooted, mille koostises on permetriin. “Antud toimeaine on kassidele mürgine ning manustamine võib lõppeda tugeva mürgistuse või halvemal juhul isegi surmaga. Sellega tuleb arvestada ka juhul, kui peres on nii kass kui koer, mistõttu võib juhtuda, et kass võib koera pärast täpilahuse manustamist lakkuda. Sedasi satub soovimatu aine kassi organismi pahandust tegema,” hoiatas Valge-Rebane. Samuti tuleb jälgida, et loom ei saaks ravimkaelarihma kätte ning ei näriks seda ära.
Tooteid tuleb õigesti kasutada
Reeglina on toodete kasutamise juures soovitus, et kaks päeva enne ja kaks päeva pärast täpilahuse või sprei manustamist ei tohiks looma pesta või ujutada. Sellest tuleb proviisori sõnul kindlasti kinni pidada, sest vastasel juhul mõjutab see preparaadi toimet, aga mõjub ka veekeskkonnale mürgiselt.
“Kui ravim on manustatud ning nn keeluaeg on möödas, siis veeprotseduurid enam toimet ei mõjuta. See reegel ei kehti ainult kaelarihma korral. Rihma puhul tuleks veenduda, kas toode on veekindel või mitte – kui tegemist ei ole veekindla variandiga, siis tuleks see enne looma pesemist või ujutamist eemaldada ning pärast tagasi asetada,” selgitas ta.
Pärast ravimi kasutamist saabub toime keskmiselt 2–3 päeva jooksul. See ei tähenda Kerli Valge-Rebase sõnul aga seda, et looduses koeraga liikudes tema karvastikku enam üldse puuke ei satuks. “Seda võib ikka juhtuda, küll aga ei tohiks nad ennast nahale kinnitada ehk ei ime verd ja ei levita sellest tulenevalt ka nakkust. Ka enne ravimi manustamist juba kinnitunud puugid ei pruugi ise ära kukkuda, vaid need tasuks siiski ise eemaldada.”
Täpilahuse puhul on oluline, et lahus saaks kantud otse nahale. “See tähendab, et karv tuleb eest ära liigutada ning pipeti ots peaks olema vastu nahka. Hea oleks lahust jagada paari koha vahel, ideaalis piirkonnas pikki selgroogu, sest loom ei pääse ennast antud kohas lakkuma,” soovitas proviisor.
Lisaks lemmikloomale tasuks regulaarselt puhastada ka lemmiklooma pesa ja magamiskohti ning kasutada vajadusel ka seal kirpude või puukide vastast vahendit. “Kasutamata ravimit ei tohi niisama prügikasti visata, vaid tuleks viia kas ohtlike jäätmete kogumispunkti või tagasi apteeki,” sõnas Kerli Valge-Rebane.
