Kas põletushaav vajab paranemiseks õhku? Proviisor selgitab

Põletushaav võib kodustes tingimustes väga kiiresti tekkida – piisab vaid korraks tulikuuma poti või panni vastu minemisest ning ongi nahal kole haav, mis paraneb aeglaselt ning vajab teinekord ka arstiabi. Kuidas põletushaava raskusastmest aru saada ning millised esmaabitarbed võiksid põletushaavade tarbeks koduapteegis olemas olla, selgitab BENU apteegi proviisor Jelena Karjagina.

Eristatakse pindmist ja sügavat põletushaava

Põletuse puhul on tegemist kudede kahjustusega, mis tekib kõrge temperatuuri mõjul. Sarnaseid kahjustusi nahale tekitavad ka kemikaalid, elektrivool ja päikesekiirgus, samuti võib põletuse kergesti saada ka solaariumist. “Et aga lõplik nahakahjustus kujuneb paari päevaga, on seetõttu põletuse raskust ise väga kerge valesti hinnata,” rääkis proviisor.

Põletused jagunevad Karjagina sõnul pindmisteks ja sügavamateks haavadeks. Mõlema puhul eristatakse erinevaid raskusastmeid. Kui I astme põletusele on iseloomulik valu ja punetav nahk ning haav paraneb üldjuhul umbes nädalaga, siis IIA astme puhul tekivad nahale väikesed villid, mis on täidetud läbipaistva eksudaadiga. Samuti esineb IIA astme puhul punetust ja valu ning villi purunemisel on haavapind punane ja väga valulik. “Paranemine toimub ühe kuni kahe nädala jooksul,” lisas Karjagina.

IIB astme põletushaava puhul ilmuvad nahale juba suuremad villid, mille purunemisel on kude valkjas, kahvatu või meenutab proviisori sõnul marmorit. “Puudutamisel on tundlikkus madalam ning paranemine aeganõudvam – võib minna isegi kuni kaks kuud,” selgitas ta.

Sügavamate põletuste puhul eristatakse III ja IV astet. Sellisel juhul haarab nahk kogu naha paksust ning nahapind on mustjas ning valu pole tunda. “Sellisel juhul vajab paranemine kindlasti haigla ravi ja naha siirdamist,” ütles Karjagina.

Suurem põletus vajab arstiabi

Proviisori sõnul võib I ja IIA põletusi hõlpsasti kodus ravida, seda enam, kui kõik vajalikud esmaabitarbed on selleks olemas. “Kui nahk on punetav, esinevad väikesed villid ja kahjustatud nahapinna suurus on väiksem kui kannatanu käelaba, siis ei ole ilmtingimata arstiabi alati tarvis,” selgitas ta. Siiski võiks arsti konsultatsioonile pöörduda, kui haav ei parane kolme nädala jooksul.

Kui aga tegemist on suurema või sügavama põletusega, peaks pärast esmaabi andmist pöörduma arsti poole. “Haiglasse tuleb viivitamatult pöörduda ka siis, kui tegemist on imiku või vanuriga, aga ka siis, kui põletus asub näo-, käe-, jala- või suguelundite piirkonnas, samuti ringpõletuse korral,” toonitas Karjagina.

Kindlasti vajavad EMOsse pöördumist ka keemiliste ühendite sissehingamisel, kõrgsurve auru või elektrivoolu tõttu saadud põletused.

Kas haav vajab õhku?

Kui sageli arvatakse, et haav vajab paranemiseks õhku, siis tegelikult pole see haavale sugugi hea. “Sagedane haava nn tuulutamine või õhutamine ei ole hea, kuna see aeglustab paranemise protsessi,” toonitas ta.

Haaval võib kasutada ka spetsiaalseid haavageele (nt Prontosan) või -kreeme (Bionect). “Kui aga haavaga kaasneb ka põletik, sobivad siinkohal hästi polüvidoonjodiid (Braunovidon) või hõbesulfadiasiini (Sulfargin) salvid, kuid sellisel juhul oleks hea näidata haava ka pereõele.”

Seega võiks koduses apteegis leiduda sobiv põletusgeel, puhtad sidemed ja haavapuhastusvahend. Selleks sobib hästi näiteks 0.9% NaCl lahus või spetsiaalne haavaloputusvahend. “Tavaline naha desinfitseerimisvahend selleks ei sobi, kuna vedelik ei tohiks sisaldada alkoholi,” lisas ta.

Kuidas haava hooldada?

Kergemate põletuste puhul on väga oluline haava jaheda vee all jahutada. Siiski ei tähenda see, et jäisem vesi mõjub haavale paremini. “Vesi võiks olla umbes 20 kraadi ning jahutada võiks 15–20 minutit järjest. Kindlasti ei tohi kasutada lund ega jääd, sest külm põhjustab veresoonte ahenemist ja aeglustab jahutamise protsessi,” märkis ta.

Põletusele tuleks kanda paksem kiht BurnJel või Burnshield põletusgeeli. Geeli ei tohiks Karjagina sõnul naha sisse hõõruda – sellel tuleb rahulikult naha sisse imenduda lasta. “Geeli kihti võiks uuendada nii sageli kui võimalik,” ütles ta ja lisas, et mõlemad geelid sobivad hästi ka lastele.

Hiljem võib haava ka siduda, kuid sideme alla võiks panna samuti põletusgeeli, mis hoiab haava pinna jahedana ega lase sidemel haava külge kleepida. “Põletushaavale sobivad näiteks Grassolind haavavõrgud, mis on immutatud veevaba salvmassiga ning neid peaks vahetama igal sidumisel,” märkis ta.

Proviisori sõnul võib kasutada ka hüdrokolloid- või silikoonkattega haavasidemeid. Hästi sobivad ka spetsiaalsed haavaplaastrid, mis on mõeldud I ja II astme põletustele – näiteks Askina, Hydrotac või Granuflex plaaster. “Plaastreid saab vahetada mitme päeva tagant – maksimaalne vahetamise intervall on kirjas infolehel –, kuid arvestada tuleb ka haava seisundi ja eksudaadi kogusega,” juhendas Karjagina.