Kas said päikesepiste? Apteeker annab nõu, mida kuumarabanduse korral ette võtta

Suvised ilmad peidavad endas ka palju terviseohte: üheks selliseks on kuumarabandus, mis võib tekkida ootamatult ning põhjustada ajutiselt halba enesetunnet, aga ka pikemaid tervisekahjustusi. Kuidas end suvekuumuse eest päriselt kaitsta, räägib BENU apteegi proviisor Marget Raukas.

Miks päikesepiste tekib?

Päikesepiste põhjustajaks on proviisori sõnul katmata peale langev soojus- ja valguskiirgus, mille tagajärjel tekib organismis ja ajus veresoonte laienemine. “See on üks kuumarabanduse vorme, mis põhjustab keha ülekuumenemist ning häirib organismi termoregulatsiooni,” selgitas ta.

Kuna keha temperatuur tõuseb sellises olukorras väga kiiresti, mõjutab ülekuumenemine organismi vereringet ning närvisüsteemi. “Eriti tundlikud on päikese suhtes pea ja kael, mida aitab kaitsta õhuke peakate või kerge sall.”

Kevad- ja suvekuudel tuleks niisiis hoiduda pikka aega päikese käes olemisest – soovitatav on teha väliseid toimetusi hommikuti kuni kella 11-ni ja õhtuti alates kella 16-st. “Üldjuhul vajab keha kuumalaine tulekuga kohanemist ning äkilised temperatuurimuutused külmast kuuma võivad kujuneda tervist kahjustavaks või isegi eluohtlikuks. Samuti vajavad pikemat ehk kuni 9-päevast kohanemisaega alla 4-aastased lapsed ning üle 65-aastased inimesed,” lisas ta.

Ehkki kuuma- ja päikesetaluvus on igal inimesel individuaalne ning võib elu jooksul muutuda, võib ekstreemne kuumus saada võitu iga inimese organismist. “Mida rohkem me higistame, seda enam annab organism ära vedelikku ja koos sellega olulisi mineraale (naatrium, kaalium), mis on vajalikud lihaste normaalseks toimimiseks,” sõnas ta.

Proviisori sõnul võivad need sümptomid avalduda ka hiljem, isegi öösel, mistõttu ei pruugi inimene esimese hooga taibata, mis terviseprobleem teda täpsemalt tabanud on. Lähtuvalt kuumarabanduse raskusastmest tuleks hinnata ka olukorda ja vajadusel pöörduda arsti poole.

“Kui naha punetus, väsimus, pearinglus ja higistamise vähenemine on kergemad sümptomid, siis mõõdukateks võib pidada naha põletust ja ville, palavikku, peavalu, iiveldust, oksendamist, minestamist, vererõhu langust ja lihasnõrkust. Raskemateks sümptomiteks on kahvatu nahk (eriti peopesadel, küüntel ja igemetel), segadus, hallutsinatsioonid, krambid, palavik ja tume uriin.”

Päikesepiste ohustab meid kõiki, aga suuremas ohus on proviisori sõnul rasedad, lapsed, imikud, vanurid, diabeetikud, aga ka südame-veresoonkonna probleemidega, neerupuudulikkusega, vaimuhaigustega inimesed ning välitöölised. “Riskitegurid päikesepiste tekkeks on intensiivne tegevus päikese käes, tumedad ja soojad riided ning ülemäärane alkoholi ja kofeiini tarbimine,” tõi ta välja.

Teatud ravimid päikesega kokku ei sobi

Kuivõrd üks osa inimestest tarvitab ravimeid, tuleks suuremat ettevaatust hoida teatud toimeainete suhtes, kuna ravimite tarvitamine võib tundlikkust päikese- või soojuskiirguse suhtes võimendada. Ent milliseid toimeaineid sisaldavate ravimite tarvitajad peaksid olema eriti ettevaatlikud?

Proviisori sõnul saab vajalikku infot ravimi infolehest ning veenduda, kas ravimi kasutamisel on ohtu naha ülitundlikkusele UV-kiirguse suhtes või mitte. “Kroonilistel haigetel nagu diabeetikud ja südame-veresoonkonna haigetel tasub suvekuudel oma raviskeemid arstiga üle vaadata, sest soe ja niiske õhk mõjutab südame-veresoonkonna tööd,” pani proviisor südamele.

Vajadusel otsi abi

Kui organism ei taastu varjus olles ühe tunni jooksul, on soovitav arsti poole pöörduda. “Varjus olles tuleks leida võimalus pikali heita ja tõsta jalad kõrgemale, piserdada nahka veega või jahutada märja rätikuga, asetada külmakompresse kaelale, kaenlaalustesse või mujale kehale,” ütles proviisor ja lisas, et kindlasti tuleks tarbida vett või spordijooke, et vältida dehüdratatsiooni. 

“Olenevalt päikesepiste raskusest võivad sümptomid kesta paar päeva ning kui on tekkinud organkahjustused, võib taastumine aega võtta paar kuud kuni aasta,” märkis ta.

Kuivõrd suvel toimub palju suuri üritusi, sealhulgas spordivõistlusi, tuleks Raukase sõnul veenduda, et kohapeal on olemas arstiabi, kelle poole vajadusel pöörduda. “Ärge kunagi jätke inimesi ega lemmikloomi lukustatud kinnisesse autosse, isegi siis, kui auto on pargitud varju.”

Samuti tuleks kuumalaine ajal juua vett ka siis, kui janu parasjagu ei ole. “Laste puhul oleks hea, kui nad söövad veerikkaid köögi- või puuvilju (kurk, arbuus), eriti rannas olles või pikematel jalutuskäikudel,” soovitas proviisor.

Kindlasti tuleks olla tähelepanelik ka lähedaste ja teiste inimeste suhtes. “Olge kaaskodanike suhtes varmad abi kutsuma, kui märkate kedagi teadvust kaotamas. Samuti jälgige lapsi ja vanemaid omakseid ning suunake nad päikesevarju või otsige võimalus, kuidas pea ja kaela katta,” sõnas Marget Raukas lõpetuseks.