Last kimbutavad kasvuvalud? Proviisor annab nõu, mida ette võtta

Kasvuvalud võivad nime järgi viidata küll pikkuse viskamisele, kuid tegelikult on sel pikkusega vähe pistmist. Siiski vajavad kasvuvalud teinekord lapsevanema kõrgendatud tähelepanu – BENU apteegi proviisori Marget Raukase sõnul aitab haiguste varajane avastamine ja vajalike vitamiinide ning toidulisandite kasutamine ennetada hilisemate kasvuprobleemide süvenemist.

Kasvuspurt võib kesta paar päeva või umbes nädala

Lapse pikkust reguleerib meie organismi ajuripatsi kasvuhormoon ehk somatotropiin, mis stimuleerib kasvu ja rakkude paljunemist. “Kasvuhormooni peamised funktsioonid ongi luu- ja lihasmassi suurendamine ning seda hormooni toodetakse une ajal. Kõik, mis segab meie uneaega, pidurdab ka kasvuhormooni teket,” selgitas ta.

Lapsed ja teismelised kasvavad ning läbivad puberteedi erinevatel aegadel. “Poiste puhul algab puberteet tavaliselt hiljem kui tüdrukutel – umbes 9–15 aasta vanuselt ning kasvuspurdid kestavad kuni 20-aastaseks saamiseni. Ühe kasvuhoo ajal võib laps pikkusesse kasvada 9–10 cm,” kirjeldas proviisor.

Kasvuhoog võib sõltuvalt vanusest kesta mõne päeva või kuni nädala. “Seda võib märgata lapse suurenenud söögiisu, unevajaduse või meeleolu muutumisest. Enamikel juhtudel küpsevad väikest kasvu teismelised füüsiliselt kauem kui nende eakaaslased. See tähendab, et lapse kasv sõltub ka nende vanemate pikkusest. Mõningatel juhtudel on kasvuprobleemid aga seotud meditsiiniliste põhjustega.”

Kasvuvalud võivad põhjustada põletikku

2–10-aastastest lastest umbes kolmandikul võib esineda öiseid kasvuvalusid.  See põhjustab liigeste valulikkust, jäikust ning põletikku enamasti reitel, säärtel või labajalgadel. “Väikelapseea kasvuvalu põhjustesse tuleb suhtuda tõsiselt ning aegsasti pöörduda perearsti vastuvõtule. Mõned uuringud on täheldanud neil lastel madalamat valuläve, mis soodustab hilisemaid kõhu- või peavalusid.”

Samuti on täheldatud neil lastel väga painduvaid liigeseid või lampjalgu. Siiski pole ühtegi viidet, et kasvuvalu tähendaks seda, et laps kasvab väga pikaks. “Uuringute järgi puuduvad andmed, et kasvuvalud muudaks meid kasvult pikemaks – see on pigem üldtervise, toitumise ja geneetika kombinatsioon.”

Perearst jälgib lapse kasvugraafikut pikkuse ja kaalu suhte järgi ning hindab vastavalt vanusele, kas kasv on eesmärgipärane või vajab meditsiinilist sekkumist. “Kui see suureneb pärast 10. eluaastat tunduvalt, tuleb uurida meie kasvu mõjutavate suguhormoonide, kilpnäärmehormoonide ning insuliini taset, samuti  kasvuhormoonide taset, mille kiire tõus vereproovis põhjustab ebanormaalset inimese suurust.”

Inimese kasvu haigusseisundi põhjuste hulka kuuluvad nii geenide kui ka hormoonide häired, kõhre-ja luukasvuhäired ning kroonilised haigused. Pikka kasvu põhjustavaid geenihäireid uuritakse proviisori sõnul DNA-uuringutega. “Enamasti on need haruldased haigused paljude muude sümptomitega.”

Kui kasvuhood põhjustavad meeleolu ja söögiisu (liigtoitumine) suurenenud vajadust pikemalt kui nädal, siis tasuks samuti vastava spetsialisti poole pöörduda. “Haiguste varajane avastamine ja vajalike vitamiinide ning toidulisandite kasutamine aitab ennetada hilisemate kasvuprobleemide süvenemist. Ka erinevate spordialadega tegelemine arendab suuremal määral luude ja lihaste arengut ning vähendab kasvuraskusi.”

Millised vitamiinid toetavad teismelise organismi?

Laste ja noorte energiavajaduste koguhulk sõltub proviisori sõnul nende ainevahetuse kiirusest ja energiast, mis kulub kasvamisele ning füüsilisele aktiivsusele. “Suurema füüsilise aktiivsusega tekkivate kasvuvalude puhul on abi D-vitamiini ning kaltsiumi lisaks manustamisest, et tagada piisav kaltsiumi ainevahetus normaalse luukasvu ja lihaste arenguks.”

Neid on Raukase sõnul soovitatav lisaks tarbida ka väga tubastel lastel ja lastel, kes ei tarvita toidus piisavalt piimatooteid. “D3-vitamiini vajaliku annuse suuruse saab määrata vereproovi alusel. 11–18 aastaste ohutu annus jääb piiridesse 10–50 mcg ehk 400–2000 TÜ.”

Samuti vajavad teinekord toidulisandeid teismelised, kellel kulub õppimisele ja ajutegevusele väga suur energiahulk. “Seda aitavad toetada B-vitamiinide, magneesiumi, tsingi ning omega rasvhapete piisav olemasolu.”

Väga kahvatute ning nõrkushoogude all kannatavate laste puhul tuleks analüüsida nende ferritiini ehk rauavarusid. “Kui ferritiini tase on madal, on ka D-vitamiini omastamine häiritud.” 

Proviisor Marget Raukas soovitab kõigil lastevanematel tutvuda Tervise Arengu Instituudi (TAI) toitumis- ja liikumissoovitustega, mis on kohandatud Eesti tingimustele ja väga praktilised.” Sealt leiab teismelistele vastavalt vanusele ja aktiivsusele vajaminevate vitamiinide ning mineraalide kogused nii neidudele kui noormeestele,” ütles ta lõpetuseks.