Migreen jälle kohal? Proviisor annab nõu, kuidas sümptomeid leevendada

Migreen on neuroloogiline haigus, mille sümptomiks on tugev peavalu. Ehkki peavalusid on üle saja erineva tüübi, erinedes üksteisest nii asukoha kui ka olemuse poolest, on ka migreenil mitu nägu: kui vahel möödub valu kiiresti, siis sageli muutub peavalu väljakannatamatuks ning toob endaga kaasa ka teisi ebameeldivaid sümptomeid. Kuidas migreeni leevendada ja ennetada, räägib BENU apteegi proviisor Marget Raukas.

Peavalu on migreeni sümptom

Peavalud võivad sageli esineda mõne teise haiguse foonil, olgu selleks külmetus, kõrge vererõhk või erinevad peatraumad. Peavalu on Raukase sõnul migreeni üks sümptomitest ning kulgeb inimesel nii erineva raskusastme kui ka pikkusega.

Paraku teavad migreeni all kannatavad inimesed sageli, et peavalu pole ainus, mis ebameeldivaid kaebusi tekitab. “Lisaks peavalule on migreenihaige teised levinumad sümptomid näiteks iiveldus, suurenenud tundlikkus valguse, helide ja lõhnade suhtes ning üldine kurnatus,” loetles ta.

Samuti jaguneb migreen erinevatesse faasidesse: kui peavalueelse faasi puhul on sümptomid valutud ning ilmnevad tunde või päevi enne migreeni saabumist, võib siiski märgata, et inimesel esinevad meeleolu- ja söögiisumuutused ning pinged kaelapiirkonnas. “Auraga faasis seevastu tekivad juba kõnehäired, ähmane nägemine ja käte tuimus,” rääkis proviisor.

Peavalu faasis esineb pulseeriv valu pea ühel poolel ning kulgeb nõrgast tugevani või üldse ilma peavaluta. “Kui valu on taandunud, tunneb inimene end äärmiselt halvasti, kurnatud ja segaduses olevana.”

Haigus levib põlvkonniti

Kuid miks lööb migreen välja vaid osadel inimestel ning teistel jällegi mitte? Marget Raukase sõnul on teadlased leidnud migreeni all kannatajate puhul geneetilise mutatsiooni, mistõttu levib haigus põlvkonniti edasi. “Migreen võib alata lapseeas, sageneda 20.–30. eluaastates ning vaibuda pärast 40. eluaastat,” lisas ta.

Samuti erineb haiguse esinemine sooti: just naised kannatavad migreeni all kolm korda rohkem kui mehed. “Naiste puhul on vallandajaks igakuised hormoonide muutused organismis. Meeste puhul on suureks ohuks stress ehk aju mediaatoraine serotoniini vaegus, mis on suurim migreeni vallandaja.”

Põhjuseks võib olla ülitundlikkus

Proviisori sõnul võib migreeni vallandajaid olla väga palju. “Kui pingepeavalul on kindel põhjus – näiteks sundasend, stress, silmade väsimus, vedelikupuudus –, siis migreeni puhul on palju erinevaid teooriaid. Näiteks kuulub suur osa toite ja lõhnu migreeni vallandavate tegurite hulka,” rääkis ta.

Allergia või talumatus erinevate lõhnade (tubakas, parfüüm, kemikaalid jm) ning toitude suhtes põhjustab kehas ülitundlikkust ja põletikku – seega seostatakse migreeni veresoontepõletikuga. “Teadlaste sõnul võib ülitundlikkus olla migreeni vallandajaks ligi pooltel migreenihaigetel,” märkis Raukas. Samuti võivad migreeniku peavaluhoole kaasneda muud allergilised sümptomid nagu nohu, vesised silmad ja astmahood.

Vajadusel konsulteeri perearstiga

Ent kuidas migreeni leevendada või ennetada? Kui probleemiks on ülitundlikkus, võiks vajadusel viibida värskes õhus, eemaldada menüüst ebasobivad toiduained ning informeerida lähedasi migreeni vallandavatest teguritest, et nad teaksid sellega võimalusel arvestada.

“Kergemat migreeni aitavad kontrolli all hoida käsimüügiravimid (paratsetamool, ibuprofeen, ketoprofeen). Vajalikku ravimit õiges doosis ja ravimvormis aitab soovitada apteeker ja nagu valude puhul tavaks: ära oota, et valu ise mööduks. Pigem tasub alustada valuvaigisti manustamist juba esimeste peavalule viitavate aistingute korral,” rõhutas Raukas.

Kofeiini võiks tarvitada mõnikord ja mitte liiga sageli, sest veresooned muutuvad kofeiini suhtes tundlikuks. “Toidulisanditest soovitan magneesiumglütsinaati, melatoniini ning piparmündi- ja ingveripreparaate.”

“Magneesiumi tuleks tarvitada just orgaanilise soolana ning kolmekuulise kuurina, kuid melatoniini ja ingverit vajaduspõhiselt. Magneesium suurendab stressitaluvust, vähendab lihaspingeid ja sobib ka rasedatele. Melatoniin parandab unekvaliteeti ning ingver abistab iivelduse korral,” selgitas proviisor.

Mõõduka ja tugeva migreeni valu aitavad leevendada vastavad retseptiravimid, mis kergendavad migreeni kulgu ning ennetavad tulevasi hoogusid. “Sel juhul tuleb pöörduda perearstile, kes vajadusel suunab edasi spetsialistide vastuvõtule.”

Täida migreenipäevikut

Väga palju annab migreeni ennetamisel ära teha ka ise, pidades päevikut ning muutes elustiiliharjumusi. Päevikusse tuleks proviisori sõnul kirjutada:

* migreeni alguse ja lõpu kuupäev ja kellaaeg;

* tegevus enne sümptomite algust, ümbritsev keskkond;

* erinevate sümptomite kirjeldus, kulg ja kestus;

* manustatud ravimid ja nende doosid. 

Saadaval on ka päevikute elektroonilised versioonid. “Perearstile minnes tutvustage talle oma päevikut, tänu millele saate efektiivsema raviskeemi ja kiirema abi oma murele,” soovitas Raukas.

Elustiili osas tasub jälgida toitumist ning migreeni vallandavaid toiduaineid. “Regulaarne trenn tugevdab üldfüüsist ning piisav uneaeg aitab ära hoida meeleolumuutuseid. Usaldage oma nina, mis aitab organismi kaitsta keskkonnavaenulike naftatoodete jm tervist kahjustavate tegurite osas.”

Migreen ei ole küll ravitav, aga sellega saab õppida elama. “Väikeste muutuste tegemine elustiilis aitab parandada elukvaliteeti ja muuta sotsiaalselt aktiivsemaks,” sõnas Marget Raukas lõpetuseks.