Miks tekivad nahale punnid? Süüdi võib olla stress

Naha seisund sõltub väga paljudest erinevatest teguritest, sealjuures eluviisist ja emotsionaalsest stressist. Milliseid nahamuresid stress endaga kaasa tuua võib ja kuidas neid leevendada, räägib BENU kosmeetikakonsultant Marite Talbre.

Naha heaolu sõltub paljudest aspektidest

Teekond terve ja ilusa nahani hõlmab Marite Talbre sõnul nii toitumist, meeleseisundit kui ka õigeid nahahooldusnippe, teadmisi enda nahatüübist ning sõltub seejuures veel väga paljudest erinevatest asjaoludest. “Paraku oleme igapäevaselt pidevas kulgemises ja ette võib tulla olukordi, mida me ei kontrolli ja mida ei saa ise päriselt teadlikult juhtida,” nentis ta.

Kuivõrd meie nahk on koduks umbes 1,5 triljonile bakterile, millest osa on kahjulikud ja võivad teatud olukorras põhjustada põletikke, ei teki neid nn heade bakterite domineeriva mõju all ja normaalse immuunsuse korral. “Naha kehva seisukorra põhjus võib olla tingitud keha üldisest kõrgest stressitasemest, nahakudede hapnikuvaegusest ja aeglustunud ainevahetusest,” ütles Talbre.

Üks suuremaid põhjusi, mis stressi perioodil nahka mõjutab, ongi stressihormoon nimega kortisool. “Näiteks põhjustab äge stress veres koheselt kortisoolitaseme tõusu. Stressi ajal saab keha signaali, et teda rünnatakse, ja reageerib sellele kortisooli ja põletikuliste teavitajatega.”

Muidugi on kortisoolil ka häid omadusi. “Näiteks on kortisool niinimetatud reipuse- ja energiahormoon, kuid stressi kontekstis on kortisool siiski “halb tegelane”. Sealjuures tasub tähele panna, et emotsionaalse stressi jäljed nahal ei sõltu nahatüübist,” sõnas ta.

Kortisool külvab nahal paksu pahandust

Et pimedal ajal tõuseb tihtipeale organismis stressitase ning keha hakkab sellega toimetulekuks tootma stressihormoone, võivad need kahjuks avalduda nahal soovimatute märkidena. “Kõrge kortisoolitase organismis soodustab põletikuprotsesse ja aeglustab ainevahetust. Lühiajalises plaanis ei pea küll muretsema, kuid pikaajaline stress suurendab naha rasunäärmete aktiivsust, mis tähendab, et nahk toodab rohkem rasu. See omakorda võib tekitada pooride ummistusi ja ootamatuid vistrikke, põletikulisi elemente,” rääkis kosmeetikakonsultant.

Kuid pikaajaline stress ei põhjusta mitte ainult rasuerituse suurenemist, vaid raskendab ka naha loomulikku võimet end ise parandada ning toota tervet kollageeni ja elastiini. “See omakorda võib põhjustada kortsude tekkimist, naha üldilme mõjub väsinult või hallina ja seetõttu paistame teistele tihtilugu vanemana, kui tegelikult oleme.”

Lisaks on uuringutega tõestatud, et pinged enne eksamit või tööintervjuud kahjustavad naha kaitsebarjääri funktsioone, mis muudab naha väliste agressorite (õhusaaste, kahjulikud kemikaalid) suhtes haavatavamaks. “Kortisool on ka suuteline kiirendama naha vananemise protsessi, tekitades kortse ja pigmentatsiooni, kuid vähendab heledust ja prinkust,” ütles ta. Kortisool õhendab ka pealmisi nahakihte ja toob veresooned rohkem nähtavale, tekitades laigulise punase jume.

Kõrge kortisoolitaseme tõttu võivad tekkida ja intensiivistuda ka juba olemasolevad nahaprobleemid nagu rosaatsea, ekseem või psoriaas. “Krooniliselt kõrge stressitase paneb aju vabastama neuropeptiide, mis soodustavad naha punetust ja tundlikkust. Lisaks sellele vabastab keha ka hormoone, mis soodustavad vistrike teket.”

Kortisool võib hävitada nahas peituvat kollageeni ja see aeglustab paranemise tempot. Samuti vähendab see naha suutlikkust sünteesida elutähtsat molekuli, mida nimetatakse hüaluroonhappeks. “See aitab anda nahale niiskust ja säilitada selle nooruslikku ümarat, täidlast tekstuuri.”

Stressi saab leevendada

Et stress on  elu vältimatu osa, tuleb selle olemasoluga leppida, kuna sageli pole meil selle eest pääsu. Küll aga saab oma igapäevaelus rakendada tehnikaid, mis aitavad stressiga toime tulla ja selle taset vähendada. “Üks hea stressi vähendamise viis on leida oma hõivatud ajagraafikus natuke aega iseendale. Isegi siis, kui sul on vaid viisteist minutit, saad seda aega paremini ära kasutada. Näiteks alusta rahustava jooga või meditatsiooniga, et aidata oma hingamist korrastada ja rakkudesse rohkem hapnikku viia,” soovitas konsultant.

Ühtlasi on tõestatud, et meditatsioon aitab tõhusalt stressi vähendada. “Ka unehügieen on väga tähtis osa – võiks öelda, et isegi suurima tähtsusega. Seda on raske saavutada, kuid selle korrastamine toob teatud määral rahu ja parema enesetunde, puhanud näojooned ja kõrgema enesehinnangu,” märkis Talbre.

Nahahoolduses peaks konsultandi sõnul ennekõike joonduma ikkagi selle järgi, mis probleem nahal stressiga välja lööb. Vastavalt vajadusele tuleks seejärel muuta ka nahahooldust. “Ükski probleem ei kao kahjuks üleöö – kahjustuste hooldamine võtab nahal aega ja sellega peab arvestama.”

Ka nahk vajab värsket õhku

Ennekõike on tähtis hoida naha mikrobioom tasakaalus, et naha kaitsevõime säiliks. “Tasakaalutu mikrobioomiga nahk muutub tundlikuks ja on soodsam pinnas omakorda põletike tekkeks. Naha tundlikkus on sage probleem ja esineb juba ca 60–70% inimestest – selle tendents on kiiresti kasvav ning punetavast nahast on saanud uus normaalsus,” tõdes ta.

Näonahale teeb Marite Talbre sõnul head ka värskes õhus liikumine. “Kui näiteks  nädalavahetusel õues pikalt aega veeta, siis uuel nädalal nägu särab. Me vajame hapnikku ja und, et olla ilusad ja säravad. Uni ja puhas õhk, mõõdukas vedeliku joomine ja hea toit ning rahulik elustiil on kõige alus,” sõnas ta lõpetuseks.