Päikest rohkem, kuid energiat vähem? Apteeker selgitab, miks see nii on

Ehkki kevadel muutuvad päevad pikemaks ja päikesevalgust tuleb juurde, kurdavad paljud siiski väsimuse, kurnatuse ja erinevate külmetusnähtude üle. Miks kevadväsimus tekib ning kuidas tüütuid sümptomeid leevendada, annab nõu BENU apteegi proviisor Astrid Oolberg.

Organism naaseb talveunest

Oolbergi sõnul peitub selle küsimuse paradoks just faktis, et kevade saabumisel hakkavad päevad tasapisi pikenema – kuigi võiks arvata, et selle tulemusel paraneb ka enesetunne, juhtub tihtipeale hoopis vastupidine reaktsioon ning ilusate ilmade nautimise asemel kurdavad paljud hoopis väsimuse ja unepuuduse üle.

“Nimelt oleme talvel looduse mõistes “puhkeseisundis”, mis tähendab, et ka organism käitub sellele vastavalt: kui kevadel tuleb päevavalgust juurde, hakkavad selle tulemusel muutuma ka meie organismis toimuvad protsessid ning need omakorda mõjutavad meie enesetunnet.”

“Näiteks on uuringud kinnitanud, et päeva pikenemisega toodetakse meie kehas rohkem serotoniini ja vähem melatoniini,” rääkis ta. Kui serotoniin on tuntud nn õnnehormoonina, siis melatoniini nimetatakse unehormooniks, kuna see aitab inimesel paremini uinuda ja sügavamalt magada.

“Mingiks ajaks on nende tootmine tasakaalust väljas ning selle tulemusel tekivadki sümptomid, mis viitavad niinimetatud kevadväsimusele,” selgitas Oolberg.

D-vitamiini puudust esineb väga paljudel

Proviisor näeb veel üht tendentsi, miks kevadväsimus just päevade pikenedes päevakajaliseks muutub. “Võrreldes sügisega kipub D-vitamiini tase olema oluliselt väiksem – seda kinnitavad ka laboratooriumites tehtud analüüsid.” Ent see on ka põhjus, miks eestlastel soovitatakse D-vitamiini tarvitada kõigil r-tähte sisaldavatel kuudel ehk septembrist aprillini.

Samas võib väsimust seletada ka teiste vajalike vitamiinide ja mineraalainete nappusega – nimelt ei saa inimene kõiki vajalikke vitamiine, sealhulgas D-vitamiini ainult päikesevalgusest, vaid ka kasulikest toiduainetest.

“Et suvel ja sügisel tarbime tavalisest rohkem värskeid puu- ja juurvilju, saame nendest ka rohkem vitamiine ja kasulikke kiudaineid. Talvel aga toitumisharjumused reeglina muutuvad ning üle talve säilitavatel puu- ja juurviljadel kipub vitamiinide sisaldus vähenema. Seega on kevadisel ajal kindlasti abiks üks polüvitamiini kuur,” rääkis Oolberg.

Kevadväsimust aitab eemale peletada ka värskes õhus olemine ja liikumine, mis parandab enesetunnet ning on ka oluline nn vaimse tervise vitamiin. “Füüsiline aktiivsus toetab organismi ja päike aitab ka loomulikul teel D-vitamiini tootmisele kaasa,” lisas ta.

Kuna D-vitamiini preparaate on müügil väga erinevaid, siis soovitab proviisor esmalt selgitada välja organismi D-vitamiini taseme, mida saab mõõta nii perearsti juures kui ka näiteks kindlates BENU apteekides. Seejärel saab juba täpsemalt nõu pidada, millise D-vitamiini annusega preparaati valida  ning kuidas kevadväsimust eemale peletada.