Pane tähele: levinud põhjused, miks su pea tegelikult valutab

Peavalu ei vaja kindlasti tutvustamist, kuid sellegipoolest häirib see paljude inimeste igapäevaelu ning võib sageli märku anda ka suuremast probleemist. Millised on peavalu erinevad tüübid ning kuidas valu leevendada, räägib BENU veebiapteeker Triin Hirvlaan.

Põhjuseid peavaluks on palju

Peavalu võib tekkida väga erinevatel põhjustel, näiteks tekitab peavalusid pinge või stress, viirushaigused nagu gripp, halb rüht ehk pinged kaela ja õlgade piirkonnas. Ent süüdi võib olla ka liigne alkoholi tarbimine või vale tugevusega prillid.

“Sageli võib peavalu olla tingitud hormonaalsetest muutustest, näiteks menstruatsioonist või menopausist, kuid ka näiteks vähesest ja ebaregulaarsest toitumisest või vedeliku tarbimisest, neuroloogilistest haigustest, sealhulgas migreenist või liigsest valuvaigistite tarvitamisest,” loetles ta.

Kõige levinumaks peavalu tüübiks on Hirvlaane sõnul pingepeavalu, migreen, viiruste või allergia tõttu tekkinud peavalu. “Pigepeavalu tekib sageli pärast pingelist sündmust või tugevaid negatiivseid emotsioone või ka siis, kui õlad ja kael on pinges. Tavaliselt valutab siis sageli kael, kukal ja õlalihased, mis lähevad krampi,” kirjeldas ta.

Tavaliselt ei kesta pingepeavalud veebiapteekri sõnul kuigi kaua, kuid on olukordi, kus valu võib kesta päevi. 

Peavalu võib kaasa tuua ka teised sümptomid

Kuid miks tekib peavalu sageli just siis, kui inimene on nakatunud viirusega või on toimunud mõni allergiline reaktsioon? Sellel on lihtne põhjus. “Nina limaskestad lähevad tursesse ja rõhk põskkoobastes tõuseb. Sellisel juhul on peavalu just otsaesisel ja võib kaasneda ka kõrvavalu,” selgitas Hirvlaan.

Migreeni peamine sümptom on intensiivne valu, mis asetseb tavaliselt ühel pool pead. “Valu on tugev ja pulseeriv ning süveneb liikumisel, harvem võib valu tekkida mõlemal pool pead ja mõjutada ka kaela ja nägu,” rääkis ta.

Lisaks võivad migreeni puhul tekkida iiveldus, oksendamine, peapööritus, valgus- ja helikartus ning lõhnatundlikkus. “Nägemist mõjutav ehk auraga migreen algab nägemishäirest – tekib virvendus või sakikujulised lainetavad jooned.. Inimese vaateväli on piiratud või osa nägemisest oleks nagu ära lõigatud ning siis järgnevad sarnased sümptomid, mis aurata migreeni puhul,” kirjeldas apteeker.

Siiski esineb erinevaid peavalusid veelgi: osadel inimestel on ka nn kobarpeavalud, mis kipuvad korduma mitme nädala jooksul. “Tavaliselt tekib sellisel juhul intensiivne valu pea ühel poolel, silma ümber ja taga. Samuti võib kobarpeavalu tekkida mitu korda päevas,” lisas ta.

Milline valuvaigisti on sobivaim?

Peavalu leevendamiseks eelistab suur hulk inimesi kasutada apteegis käsimüügiravimitena müüdavaid valuvaigisteid. Sobivaima ravimi valimisel või väljakirjutamisel aitab eelkõige arst, samuti võiks enne valuvaigisti ostmist nõu pidada apteekriga.

Ent millist valuvaigistit siis valu leevendamiseks tarvitada? “Kui peavalu esineb täiskasvanul ja harva, võib valu leevendamiseks kasutada näiteks ibuprofeeni, deksketoprofeeni, naprokseeni või paratsetamooli,” loetles ta.

“Siiski tasub meeles pidada, et kõikide peavalude puhul eelnimetatud mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ehk MSPVA-d ei sobi ning liigse kasutamise korral võivad need ise peavalu põhjustada,” toonitas apteeker. Valuvaigistitest on just paratsetamool esmavalik rasedatele või imetavatele emadele. 

“Migreeni puhul sõltub ravi või sümptomite leevendamine peavalu sagedusest ja tüübist, saadaval on mitu erinevate toimemehhanismidega raviskeemi,” märkis ta. Kui aga peavalu põhjustajaks on hoopis viirushaigus või allergia, on abi nn põhisüüdlase sümptomite leevendamisest. “Kui allergiast põhjustatud peavalu ajal võtta allergiavastaseid ravimeid, võib see vähendada ka peavalu,” ütles Hirvlaan.

Arsti poole tasuks veebiapteekri sõnul pöörduda igat tüüpi peavaluga, mis segab igapäevaelu – seda eriti siis, kui peavalu on sage ning kui kaebajaks on laps või nooruk. “Järsu ja tugeva peavaluga, millega kaasnevad teised sümptomid, näiteks valu jäsemetes (eriti kätes), nägemishäired ja surinad või võimetus jäsemeid liigutada, tuleks viivitamatult kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiinilise osakonda,” sõnas ta lõpetuseks.