Apteeker jagab nõuandeid sääskede peletamiseks ja hammustuste leevendamiseks

Suvi, grillipidu ja sääsed käivad Eestis käsikäes, sest on väheseid suveõhtuid, mis ei mööduks tüütute sääskede pideva pininata. Poe- ja apteegiletid on erinevaid looduslikke ja keemilisi vahendeid täis. Sobilikku vahendit tuleb osata aga valida. Mida ja miks eelistada, selgitab apteeker.

Sobiva putukatõrjevahendi valikul tuleb arvestada, kas seda soovitakse kasutada täiskasvanu või lapse peal. Veel mängib rolli ka asjaolu, kas seda soovitakse kanda nahale või riietele. “Putukatõrjevahendi valikul on määravad inimese individuaalsed eripärad, mis võivad mõjutada toote sobivust. Kõige levinumad on näiteks tundlik nahk või talumatus mõne toimeaine suhtes,“ räägib Benu Pargi apteegi farmatseut Lauri Baar.

Keemilistest vahenditest on tõhusad ikaridiin, DEET ehk N,N-Dietüül-meta-tolüamiid ja permetriin. Looduslikest vahenditest sobivad erinevad eeterlikud õlid, mõned neist lihtsalt ärritavad nahka teistest vähem.

Sidrunhein, eukalüpt ja lavendel putukate tõrjumiseks

Farmatseut Baari sõnul on looduslikud eeterlikud õlid väga efektiivsed putukatõrjevahendid, kuid nende kasutamisel eksitakse tihtipeale ühe tähtsa põhitõe vastu. „Eeterlike õlide kasutamisel putukatõrjes on oluline neid veega lahjendada. Vastasel juhul võib kontsentreeritud õli tekitada nahaprobleeme ja kipitust.“ Apteeker toob ka välja, et kuna inimeste haistmismeeled erinevad, võivad mõningad eeterlikud õlid ühte inimest ärritada, samas kui teine ei pruugi lõhna tähelegi panna.

Tundliku nahaga inimesed peaksid hoiduma putukatõrjevahendite kandmisest otse nahale. Kui see on aga vältimatu, tuleks valida mõni malbem variant. „Nahasõbralikumad vahendid ei sisalda alkoholi ning on tehtud pigem eeterlike õlide baasil,“ sõnab farmatseut. „Nahale on säästlikum ka mõne keemilise preparaadi lastevariant, mis sisaldab väiksemas koguses toimeaineid,“ lisab ta. Enne sääsetõrjevahendi nahale kandmist on oluline nahka niisutada, näiteks päikesekaitsevahendiga.

Farmatseut soovitab enne tõrjevahendi laiaulatuslikumat kasutamist viia läbi sobivuskatse. Ta soovitab väikese koguse tõrjevahendit esmalt kanda käeseljale, et näha, kuidas vahend näiteks poole tunni jooksul mõjub. „Selline test näitab lihtsalt, kas sobib nahaga või tuleks valida mõni muu preparaat,“ selgitab Baar.

Putukatõrjes on oluline arvestada asukoha ja keskkonnaga, kuhu minnakse, sest näiteks randa minekul peaks valima tõrjevahendi, mis sobib kasutaja nahaga. Teise asjana tuleks arvestada retke või koosviibimise pikkusega. See tähendab, et tuleb uurida preparaadi toimeaega, et mõista, kui tihti tuleks kaitsekihti uuendada. Viimasena paneb apteeker südamele, et nahaprobleemide ja allergiate korral tuleks konsulteerida arsti või apteekriga, et leida endale kõige sobilikum putukatõrjevahend.

Kuidas reageerib keha sääsehammustusele?

Kui putukatõrjevahendit ei kasutata või see ei paku piisavat kaitset, on oluline putukahammustuste järel tekkinud punnidele õigesti reageerida. „Sügelus ja turse on kehaomased kaitsereaktsioonid sääsehammustuskohal tekkinud keemiliste protsesside kaitseks,“ nendib farmatseut.

Sääsk eritab süües naha alla verdvedeldavat sülge, mille eesmärk on tuimestada imetavat kohta ning veri paremini kätte saada. Keha reageerib sellele, eritades histamiini ja leukotsüüte, et võõrast kemikaali keha eest kaitsta. Seeläbi tekib hammustuskohas vedeliku juurdevool, mis inimeste jaoks väljendub sääsekupu ehk punnina, mis sügeleb ja on punakas.

Apteeker Baari sõnul kipub kehal enim kuppe tekkima just sääsehooaja alguses, sest keha pole veel harjunud uue nö ohuga tegelema. Hooaja lõpupoole võib kehal täheldada juba vähem sügelust ja punne. Sellegipoolest ei ole kõik reaktsioonid sääsehammustustele ühe puuga löödud. „Inimesed reageerivad sääsehammustustele erinevalt. Mõnel ei teki isegi punnikest, teisel aga suur paistetus, punetus, harvemal juhul võib sääsepunn isegi valutada.“

Kuidas ebamugavusi leevendada?

Tehniliselt on sääsehammustus keha jaoks allergiline reaktsioon. Seetõttu on heaks abiks allergiavastased vahendid. Baar toob välja, et sääsehooajal tasub inimestel, kelle keha reageerib sääsehammustustele ägedamalt, valmistuda ennetavaks raviks. „Heaks abiks on süsteemse toimega allergiaravim, millel on mõju on pikem. Seda soovitan võtta ühe korra päevas, mis on piisav kogus,“ selgitab apteeker.

Sügeluse ja punetuse vastu on apteekides saadaval erinevad looduslikud kreemid, mis sisaldavad ravimtaimi, muid jahutavaid komponente või on segu kahest eelnevast. Samas toonitab apteeker, et palju sõltub reaktsiooni tugevusest. „Kui kehal on palju hammustusi või on tekkinud väga tugevad reaktsioonid, tuleks eelistada mõnda keemilist vahendit, sest looduslike vahendite tulemus võib mõningail juhtudel jääda liiga nõrgaks.“

Rahvasuus levib soovitus määrida punnidele hapukoort, alkoholi või isegi sülge. Need inimesele otsest ohtu ei kujuta, kuid võivad nahka pigem ärritada ja seeläbi pikendada paranemisprotsessi. Halvemal juhul võib tekkida põletik. Punni nokkimine või pigistamine tekitab samuti pigem ärritust kui leevendust. „Esmalt võib küll tunduda, et selline ravi töötab, sest alguses on näiteks hapukoorel jahutav toime, kuid see mõju on üürike,“ nendib Baar.

Nii looduslikud kui ka keemilised putukatõrjevahendid mängivad olulist rolli sääsevabas suveõhtus. Nende valikul tuleb ennekõike lähtuda inimese vajadustest ja naha tundlikkusest. Sääsehammustuse korral tasub eelistada tõendatud toimega leevendus- ja ravivahendeid, et vältida põletikke ja muid ebameeldivusi.

Lisainfo:
press@benu.ee
Benu apteegid